Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta esimese kvartali keskmine brutokuupalk 2135 eurot, mis on 6,2% kõrgem kui aasta varem.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul jäi palgakasv stabiilse 5–6% piiresse. „Aastases võrdluses on palgakasvust osa saanud kõik maakonnad, enim aga Rapla- ja Järvamaa, kus brutopalga kasv jäi 7% piiresse. Kõige vähem tõusis palk Viljandi- ja Tartumaal, kus palgakasv jäi 5% piiresse,“ täpsustas Vaikmets.
Kõige kõrgem brutokuupalk oli esimeses kvartalis jätkuvalt Harjumaal (2405 eurot), kus töötasu kasvas aastaga 6,3%, ja Tartumaal (2129 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,3%.
Krista Vaikmets. Foto: statistikaamet, Uku Nurges
„Kui vaadata eraldi ka Tallinna näitajaid, siis pealinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk kasvas 2538 euroni, aasta varem oli see 2384 eurot,” märkis Vaikmets.
Brutokuupalga muutustes ei kajastu 2026. aastal suurenenud maksuvaba miinimumi mõju, kuna see puudutab eelkõige töötajate netosissetulekut.
Keskmine palk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal
Vaikmets tõi välja, et keskmine brutokuupalk ületab 3000 euro piiri kolmel tegevusalal. „Kõrgeim keskmine palk oli 2026. aasta esimeses kvartalis info ja side tegevusalal (3821 eurot). Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3608 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (3132 eurot),“ täpsustas juhtivanalüütik.
Madalaimat keskmist palka makstakse jätkuvalt majutuse ja toitlustuse (1337 eurot) ning muude teenindavate tegevusalade töötajatele (1389 eurot). „Samas on ka neis valdkondades näha ligi 4% palgakasvu,“ lisas Vaikmets.
Aastases võrdluses kasvas palk enim energiasektoris. Võrreldes 2025. aasta esimese kvartaliga oli palgakasv suurim elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise valdkonnas (15,4%) ning põllumajandussektoris (11,2%). Teistes suuremates valdkondades, nagu töötlev tööstus, kaubandus ja ehitus, kasvas brutopalk vastavalt 7,4%, 5,5% ja 6,5%.
Palgatöötajaid oli esimeses kvartalis kokku 580 099, mida on 5000 töötaja võrra vähem kui aasta varem samal ajal. Kõige enam oli 2026. aasta esimeses kvartalis palgatöötajaid töötleva tööstuse tegevusalal – 100 489 inimest ehk 17% töötajate koguarvust. Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) 84 004 töötajaga, haridusvaldkond 64 203 töötajaga ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 48 265 töötajaga.
Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. Mediaanpalk oli 2026. aasta esimeses kvartalis 1753 eurot, mis on 6% võrra kõrgem kui aasta varem. „Mediaanpalga kasvu puhul paistab silma sama trend nagu keskmise brutokuupalga puhulgi, seda nii maakondade kui ka tegevusalade lõikes,“ ütles Vaikmets.
Keskmist brutokuupalka arvutatakse väljamaksete ja tööpanuse suhtena. Väljamakseks loetakse rahalist tasu, mida töötajale makstakse. Selleks võib olla palk, lisatasu, puhkusetasu ja muud hüvitised, aga ka näiteks viivised. Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid.
Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.
* Välja arvatud kaitse- ja siseministeeriumi valitsusala töötajad.
Alates 2025. aasta kolmandast kvartalist avaldab statistikaamet keskmise palga andmeid ka kohalike omavalitsuste kohta. Asukoha andmete aluseks on töötamise asukoht, mitte palgatöötaja elukoht. Näiteks: kui inimene elab Rae vallas, kuid tema töökoha asukoht on Tallinn, kajastub tema palk Tallinna palgastatistikas.
* 13.02.2026 jõustunud töölepingu seaduse muudatus, mis võimaldab sõlmida paindliku tööaja kokkulepet, praegu statistikaameti avaldatud palgastatistikas ei kajastu. Statistikaamet seirab paindliku tööaja kokkulepete kasutamist registriandmetes ning planeerib vajaduse korral vastavaid metoodilisi uuendusi tulevikus.
* Esitatud palgastatistika põhineb tegevusalade klassifikaatoril EMTAK 2008 (EMTAK-08). 2025. aastal jõustus uus tegevusalade klassifikaator. Statistikaamet analüüsib EMTAKi muudatuse mõju palgastatistika näitajatele ning plaanib avaldada uuel EMTAKil põhinevad 2025.–2026. aasta andmed hiljemalt 2027. aastal.
Andmed on avaldatud 02.06.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
