Statistikaamet: Leibkondade kulutused toidule, eluasemele ja majapidamisele suurenesid, mujalt hoiti kokku

StatistikaametStatistikaameti andmete alusel kulutas leibkonnaliige eelmisel aastal keskmiselt 477 eurot kuus, mis on 12 eurot vähem kui 2019. aastal. Sundkulutused ehk leibkonna eelarve vältimatud kulutused toidule ja eluasemele suurenesid aastaga seitsme euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Anet Müürsoo sõnul kulus 2020. aastal leibkonna eelarvest toidule ja eluasemele aasta varasemaga võrreldes 2,2% võrra enam ehk 39% kogu eelarvest. Leibkonnaliikme sundkulutused suurenesid aastaga seitsme euro võrra ja olid keskmiselt 186 eurot kuus.

„Leibkonnaliige kulutas toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 108 eurot kuus, mis on viie euro võrra rohkem kui aasta enne seda. Eluasemele kulus keskmiselt 78 eurot kuus ehk kaks eurot enam kui 2019. aastal,“ täpsustas Müürsoo.

Aasta varasemaga võrreldes langesid keskmised kulutused transpordile kuue euro võrra (66 eurot), vabale ajale viie euro võrra (47 eurot) ning rõivastele ja jalatsitele kolme euro võrra (23 eurot). Majapidamisele tehtud kulutused (38 eurot) suurenesid sama ajaga kahe euro võrra.

„Maakonniti olid kõige suuremad väljaminekud Hiiu, Rapla ja Harju maakonnas ehk vastavalt 533, 528 ja 508 eurot leibkonnaliikme kohta kuus. Kõige väiksemad olid väljaminekud Võru ja Ida-Viru maakonna leibkondadel, vastavalt 398  ja 381 eurot kuus leibkonnaliikme kohta. Aastaga on kulutused muutunud maakondade võrdluses ühtlasemaks,“ lisas Müürsoo.

Leibkonna tüübi järgi vähenesid kulutused leibkonnaliikme kohta kuus kõige rohkem ala- ja täisealiste lastega paaridel (57 eurot), vähemalt kolme lapsega paaridel (42 eurot) ning ühe lapsega paaridel (42 eurot). Kulutused suurenesid lasteta leibkondadel: üksikutel alla 65-aastastel (47 eurot) ning üksikutel 65-aastastel ja vanematel (24 eurot).

Hinnangud põhinevad statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2020. aasta andmetel. Uuringus osales üle 5000 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elavad ja ühist raha kasutavad inimesed, kes ka ise peavad end ühe leibkonna liikmeteks. Eestis oli 2020. aastal üle 611 700 leibkonna, nende keskmine suurus oli 2,2 inimest.

Leibkonna tarbimiskulutuste hulka ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kulutusi kapitaalremondile või ehitusele ega muid investeeringuid.

Leibkonna eelarve uuringu peamisteks avaliku huvi esindajateks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sotsiaalministeerium ning rahandusministeerium. Andmeid kogus ja analüüsi tegi statistikaamet.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.04.2024 Korteriühistu juhtimise ABC