Statistikaamet: Toidule ja eluasemele kulub kolmandik leibkonna eelarvest

Eesti StatistikaStatistikaameti andmete alusel kulutas leibkonnaliige eelmisel aastal keskmiselt 489 eurot kuus, mis on 81 eurot rohkem kui 2016. aastal. Sundkulutuste ehk leibkonna eelarve vältimatute väljaminekute osatähtsus toidule ja eluasemele on kolme aastaga vähenenud kolm protsenti.

Toidule ja eluasemele kulus mullu leibkonna eelarvest 36,8% ehk keskmiselt 180 eurot leibkonnaliikme kohta kuus. Võrreldes 2016. aastaga suurenesid leibkonnaliikme sundkulutused kuus 18 euro võrra.

Aastal 2019 kulutas leibkonnaliige toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 104 eurot kuus, mis moodustas kogukuludest 21,2%. Eluasemele kulus samal ajal keskmiselt 76 eurot kuus. Mõlemal juhul suurenesid kulutused võrreldes 2016. aastaga üheksa eurot. Transpordile kulus kuus keskmiselt 72, vabale ajale 52, majapidamisele 36 ning rõivastele ja jalatsitele 27 eurot leibkonnaliikme kohta. Kõige rohkem suurenesid kulutused transpordile: kolme aasta taguse ajaga võrreldes 22 eurot.

Leibkonnaliikme kohta oli linnas eluasemekulu keskmiselt 19 euro võrra suurem kui maal ning kulutused kuus vastavalt 83 ja 64 eurot. Linnaleibkondadel kulus rohkem raha ka väljas söömisele ja hotellidele: linnas elav leibkonnaliige kulutas sellele keskmiselt 5,9% ning maal elav 4,1% oma eelarvest.

Transpordile kulus maal 16,8% ja linnas 13,7% leibkonna eelarvest. Ühe kuu arvestuses tähendas see leibkonnaliikme kohta 77 euro suurust väljaminekut maal ja 69 euro kulutamist linnas. Maal kulus leibkonnaliikme kohta toidule ja alkoholita jookidele 22,8% ja linnas 20,4% eelarvest.

Maakonniti olid kõige suuremad väljaminekud Hiiu*, Harju ja Viljandi maakonnas ehk vastavalt 598, 553 ja 515 eurot leibkonnaliikme kohta kuus. Kõige väiksemad olid väljaminekud Võru ja Ida-Viru maakonna leibkondadel, vastavalt 325 ja 327 eurot kuus leibkonnaliikme kohta.

Hinnangud põhinevad statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2019. aasta andmetel. Uuringus osales üle 4500 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elavad ja ühist raha kasutavad inimesed, kes ka ise peavad end ühe leibkonna liikmeiks. Eestis oli 2019. aastal üle 606 600 leibkonna, nende keskmine suurus oli 2,2 inimest.

Leibkonna tarbimiskulutuste hulka ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kulutusi kapitaalremondile või ehitusele ega muid investeeringuid.

Leibkonna eelarve uuringu peamisteks avaliku huvi esindajateks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sotsiaalministeerium ning rahandusministeerium. Andmeid kogus ja analüüsi tegi statistikaamet.

* Hiiumaal sattusid 2019. aastal valimisse suuri ühekordseid kulutusi teinud leibkonnad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 15 = 20

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!