Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1473 eurot. Kõige kõrgemad on palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul on keskmine brutokuupalk viimase viie aasta jooksul järjepidevalt suurenenud. „Möödunud aastal võis küll täheldada palgakasvu tempo aeglustumist, aga selle aasta esimeses kvartalis oli keskmine brutokuupalk taas ligi 5% suurem kui eelmisel aastal samal ajal,“ ütles Tarkiainen.
| Aasta | Kvartal | Keskmine brutokuupalk, eurot | Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, % |
|---|---|---|---|
| 2017 |
I |
1153 |
5,7 |
|
II |
1242 |
6,8 |
|
|
III |
1201 |
7,4 |
|
|
IV |
1271 |
7,5 |
|
| 2018 |
I |
1242 |
7,7 |
|
II |
1321 |
6,4 |
|
|
III |
1291 |
7,5 |
|
|
IV |
1384 |
8,9 |
|
| 2019 |
I |
1341 |
7,9 |
|
II |
1419 |
7,4 |
|
|
III |
1397 |
8,2 |
|
|
IV |
1472 |
6,3 |
|
| 2020 |
I |
1404 |
4,8 |
|
II |
1433 |
1 |
|
|
III |
1441 |
3,2 |
|
|
IV |
1515 |
2,9 |
|
| 2021 |
I |
1473 |
4,9 |
Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt Harjumaal (1623 eurot) ja Tartumaal (1438 eurot) ning madalaim Võrumaal (1118) ja Põlvamaal (1133 eurot). Kõige enam tõusid palgad aastaga Hiiumaal ja Pärnumaal, väikseim palkade tõus oli aga Võrumaal ning Põlvamaal.
Keskmine brutokuupalk oli taas kõrgeim info ja side tegevusalal (2629 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2582 eurot) ning energeetikas (2295 eurot). Madalaimat palka teeniti aga majutuse ja toitlustuse (847 eurot), kinnisvaraalase tegevuse (1119 eurot) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja (1165 eurot) tegevusaladel. „Palk kahanes tegevusalade lõikes vaid majutuses ja toitlustuses ning energeetikas, suurim kasv oli aga tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning põllumajanduse ja metsanduse tegevusaladel,“ lisas Tarkiainen.
Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1877 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1831 eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas brutokuupalk kõige enam välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes ning kõige vähem riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes.
Statistika alus on küsimustik „Palk ja tööjõud” ning statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Eriolukorraga seoses saadud töötasu hüvitist käsitletakse tööandja makstud töötasuna. Töötukassa hüvitise pealt makstud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu ei arvestata tööandja sotsiaalmaksu ega töötuskindlustusmakse hulka.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Vaata ka palga ja tööjõukulu valdkonnalehte.
