Statistikaameti kiirhinnanguna arvutatud Eesti teise kvartali SKP 0,5% kasv – nii aastases kui ka kvartali võrdluses – näitab küll majanduse aeglast paranemist, kuid seda numbrit tuleks võtta väga esialgsena. Samas oli see kasv üsna ootuspärane.
Mida varem SKP muutus avaldatakse, seda esialgsem ja ilmselt ka ebatäpsem see võib olla. Kui võrrelda viimasel kahel aastal kiirhinnanguga leitud Eesti SKP muutuseid praegu andmebaasis olevatega, siis on vahe keskmiselt 0,7 protsendipunkti. Suurem erinevus kiirhinnangu ja täpsustatud arvestuse vahel tekkis eelmise aasta alguses, millest alates on see vahe suurenenud 0,9 protsendipunktini. Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus see vahe aga isegi üle 1 protsendipunkti. Samas teame, et isegi augusti lõpus avaldatavad täpsustatud SKP numbrid pole veel kaugeltki lõplikud.
Kui hinnata Eesti majandusseisu üksikute majandusnäitajate kaudu, siis need viitavad aeglasele kasvule. Küll on aga olukord ebaühtlane. Töötleva tööstuse – suurima kaupu eksportiva majandusharu – tootmismaht suureneb aegamööda, kuid ekspordikasv esialgsetel andmetel teises kvartalis pidurdus. Samal ajal aga kiirenes energiatoodangu kasv. USA tollimaksud Euroopa Liidust pärit kaupadele küll piiravad ekspordivõimalusi, kuid kokkuvõttes peaks eelmise aastaga võrreldes Eesti jaoks välisnõudlus sel aastal veidi paranema.
Jaekaubanduse ja eratarbimise roll
Kuigi jaekaubandusettevõtete müügimahu mõõdukas kasv teise kvartali esimesel kahel kuul jätkus, oli olukord koos sõidukite müügiga tublisti viletsam. Samuti süvenes teises kvartalis inflatsiooniga kohandatud Swedbanki kaardimaksete langus, mis võib viidata jätkuvalt nõrgale eratarbimisele. Ka teise kvartali kahe esimese kuu käibemaksu ja aktsiiside laekumise kasv oli püsivhindades varasemast veidi nõrgem. Eratarbimine on aga ligi pool SKP-st ning selle muutusel on seetõttu suur mõju.
Kindlustunne ja tarbijate ootused
Kuigi majanduse üldine kindlustunne on eelmise aasta lõppu ja selle aasta algusesesse jäänud põhjast paranenud, toimus teises kvartalis selle mõningane halvenemine. Selle taga olid peamiselt jaekaubandus ja teenused.
Küll aga toetab majanduskasvu intressimäärade langus. Nii eluasemelaenude kui ka ettevõtete laenuportfelli kasv on tublisti kiirenenud, mis peaks olema alus ka investeeringute suurenemisele.
Kui me mais prognoosisime selle aasta SKP kasvuks 1,2%, siis aasta esimese kvartali oodatust nõrgem tulemus võib seda kasvu allapoole tuua. Samas avaldab Statistikaamet augusti keskel 2021-2024. aastate SKP parandatud andmed, mis võivad mõjutada ka käesoleva aasta kasvusid ja seetõttu ka prognoosi. Swedbank avaldab oma järgmise majandusprognoosi augusti lõpus.
