Tarbijahinnad saavutasid Eestis tipu möödunud aasta augustis ja on sealt alates allapoole liikunud. Kuigi tänavu jaanuaris tegi hinnakasv kuises võrdluses 1% tõusu, jätkus aastases võrdluses selle aeglustumine (3,7%).
Jaanuari inflatsiooni kergitas peamiselt kallinenud elekter
Kuises võrdluses mõjutasid hinnakasvu enim kallinenud elektriga kerkinud eluasemehinnad, kuid ka toiduhindade tõus andis suurema panuse. Need kaks komponenti moodustasid üle 40% kogu tarbimiskorvi kuisest kallinemisest.
Aastases võrdluses oli suurim mõju toiduhindade 6% kasvul, millele järgnesid eluasemega seotud hindade 5,6% ja tervishoiuhindade 11,7% tõus. Tervishoiuhindade kiire kasvu taga oli möödunud aasta kevadest jõustunud uus teenuste hinnakiri, mille mõju taandub hinnaindeksist välja tänavu aprillis. Nii toidu- kui energiahinnad on arvestatud uue metoodika järgi, mis peaks varasemaga võrreldes tegelikku tarbimist paremini näitama. Samuti on iga-aastase regulaarse tegevusena uuendatud tarbimiskorvis kaupade ja teenuste kaalusid.
Hinnakasvuootused on vähenenud
Tarbijate inflatsiooniootused püsisid möödunud aasta novembrist kuni tänavu jaanuarini üsna muutumatuna, kuid võrreldes möödunud aasta juuliga on need siiski tugeva languse teinud. Jaekaubandusettevõtete osakaal, kes plaanivad hindu tõsta, on küll viimastel kuudel veidi kerkinud, kuid ka seal on möödunud aasta keskpaigaga võrreldes toimunud järsk vähenemine.
Aasta algusest kaotatud maksuküür suurendab tänavu oluliselt netopalka, mis omakorda parandab majapidamiste ostujõudu. Suurenev nõudlus võib ahvatleda küll erasektorit hindu tõstma, kuid inflatsiooni aeglustumisele on siiski rohkem tingimusi tekkimas.
Jaanuaris tõstetud alkoholi ja tubaka aktsiisid ning mai alguses ees ootavad mootorikütuse ja elektri aktsiisitõusud kergitavad küll mitmete kaupade hindu, kuid hinnasurvet leevendavad möödunud aastal kehtestatud maksutõusude mõju väljataandumine.
Lisaks aitavad inflatsiooni aeglustumisele kaasa madalamad energiahinnad maailmaturul ning euro tugevnemine dollari suhtes. Koos naftahinna langusega on Eestis vähenenud ka eurodes müüdav bensiinihind. Tänavu jaanuaris oli näiteks bensiin aastatagusega võrreldes 13% odavam.
Tarbijahinnaindeksi arvestuse uuendamine võib muuta avaldatud SKP-d
Kuna eratarbimise püsivhinna arvestamiseks kasutatakse tarbijahinnaindeksit, siis selle indeksi muutmine mõjutab ka sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja selle muutust. Praegu on veel vara öelda, kui palju SKP tulevase revisjoniga täpsemalt majanduskasvud ja -langused peaksid muutuma, kuid kuna eratarbimine on ligi pool SKP-st, siis on ka selle väiksemal muutusel oluline mõju.
Eelmise aasta tarbijahinnaindeksiga indekseeritakse küll pensione, miinimumelatist ja kõrgete riigiteenistujate palkasid, kuid kuna see muudatus toimub alles alates 1. aprillist, siis rahandusministeeriumi hinnangul selle indeksi avaldamisega hilinemine riigipoolseid teenuseid ei mõjuta. Samas kasutatakse tarbijahinnaindeksi muutust ka erinevates lepingutes ja kokkulepetes – näiteks äripindade üürilepingute muutmisel.
