Swedbank: Kolmandas kvartalis oli Eesti majanduslanguses

SwedbankMe ootasime küll kolmandas kvartalis SKP vähenemist nii aastases kui kvartali võrdluses, kuid 2,4% langus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli oodatust nõrgem tulemus. Teise kvartaliga võrreldes vähenes sesoonselt korrigeeritud SKP 1,8%. Kuna SKP oli kvartali võrdluses languses juba teist kvartalit järjest, on tegemist majanduslangusega.

Sel aastal ei ole Eesti majandus kvartali võrdluses üldse kasvanud – ka mitte esimeses kvartalis, mil see jäi eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on Eesti majandus kasvanud vaid 0,7%, mis on praegustel andmetel Euroopa Liidu kõige nõrgem tulemus. Samas on kasv jooksevhindades tugev – kolmandas kvartalis kasvas SKP jooksevhindades ligi 14%.

Tegevusaladest viis SKP püsivhindades kõige enam langusesse põllumajandus, energiatootmine ja kinnisvaraalane tegevus. Põllumajandus on küll majanduses väga väikese osakaaluga, kuid statistikaameti andmetel selle lisandväärtuse erakordselt tugev langus (-107%) andis kõige suurema negatiivse panuse kolmanda kvartali SKP vähenemisse. Samas ei ole näha põllumajanduse sellist halba seisu, mistõttu võib selle tegevusala lisandväärtuse ja koos sellega SKP arvestus olla ebatäpne.
Kõige suurem positiivne mõju tuli aga kutse- ja tehnikaalasest tegevusest ja ehitusest. Vaatamata sellele, et tööstusstatistika näitab töötleva tööstuse tootmismahu languse süvenemist kolmandas kvartalis, suurenes selle majandusharu lisandväärtus ligi 3%. Ettevõtted toodavad aga jätkuvalt palju lattu. Nii ulatus kolmandas kvartalis varude muutuse osakaal SKP suhtes jooksevhindades viie ja püsivhindades isegi 16 protsendini.

Nõrgenenud välisnõudluse tõttu läks kaupade eksport langusesse juba teises kvartalis ja kolmandas kvartalis see langus jätkus. Küll aga suurenes teenuste eksport, mis hoidis kogu kaupade ja teenuste ekspordi jätkuvalt kasvus.

Üha rohkemate ettevõtete jaoks on selle aasta teisel poolel muutunud ebapiisav nõudlus peamiseks majandustegevust piiravaks teguriks. Novembris oli tööstuses selliste ettevõtete osakaal 58% ja teenuste sektoris 41%. Samas on need osakaalud väiksemad kui kaks aastat tagasi, koroonakriisi ajal ja globaalse finantskriisis ja selle järel. Nõrgenev välisnõudlus annab tugevama löögi mitte ainult Eesti eksportivale sektorile, vaid majandusele laiemalt. Paljud ettevõtted ei ekspordi ise, vaid on eksportivate ettevõtete tehingupartnerid, pakkudes neile allhanget. Eksportiva sektori nõrgenemine pidurdab kogu majanduses tootlikkuse kasvu, kuna selle tootlikkus on sisetarbijale suunatud ettevõtetest kõrgem.

Pärast mitu aastat kestnud tõusu on Eesti kaupade turuosa euroalal sel aastal uuesti vähenema hakanud. See võib viidata meie ekspordi konkurentsivõime nõrgenemisele. Eesti majanduse konkurentsivõimele võib löögi anda ka Euroopa valitsuste poolt energiakriisi mõjude leevendamiseks mõeldud väga erinevad toetused ettevõtetele ja majapidamistele. Eestis on selliste toetuste osakaal Euroopas üks väiksemaid.

Kaubavahetuse vähenemine Venemaa ja Valgevenega mõjutab Eesti majandust tugevamalt läbi kõrgemate energiahindade. Eesti majanduse tegevusaladest on kõige enam aga mõjutatud laonduse ja veondusega seotud harud, samuti puidu- ja keemiatööstus ning metallitootmine.

Kuigi eratarbimine suurenes jooksevhindades 19%, on selle kasvu taga kiire hinnakasv. Mahtudes ehk püsivhindades läks eratarbimine kolmandas kvartalis aga kergesse langusesse, vähenedes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 0,4%. Püsivhindades suurenesid enim kulutused majutusele ja väljas söömisele ning sidekaupadele ja -teenustele. Inimeste keskmine ostujõud jääb langusesse ka eesolevatel lähikvartalitel, kuid järgmise aasta kokkuvõttes peaks see jääma selle aastaga umbes samale tasemele või tegema isegi tagasihoidliku kasvu. Samas taastub Swedbanki prognoosi järgi inimeste keskmine ostujõud 2021. aasta tasemeni alles 2027. aastaks.

Tarbimise nõrgenemist näitab ka kaardimaksete kasvu aeglustumine, septembris ja oktoobris kaardimaksete maht püsivhindades isegi vähenes möödunud aasta kõrge võrdlusbaasi mõjul (teise pensionisamba rahade kasutamine). Majanduskasvu ja sealhulgas tarbimise jahtumisest räägib ka SKP arvestusse minevate käibemaksu ja aktsiiside üha sügavam langus püsivhindades.

Kuigi SKP kolmandas kvartalis vähenes, toetas seda veel jätkuvalt tugev tööturg. Töötusemäär oli mõõdukas ja hõive suurenes. Novembri lõpuks oli Eestisse tulnud ja siia jäänud ligi 63 400 Ukraina sõjapõgeniku, mis on suurendanud Eesti elanikkonda aasta algusega võrreldes 4,8%. Ukraina sõjapõgenike panus SKP kasvu on küll väiksem, kui keskmisel Eesti residendil, kuid sellisel suurel arvul on siiski oluline efekt.

Eesti majanduse üldine kindlustunne on sel aastal kiiresti halvenenud. Samas pole see kukkunud veel sellisele tasemele, nagu me nägime kaks aastat tagasi pandeemia algusega seotud šoki või 2008-2009. aastate globaalse finantskriisi ajal. Koos kindlustunde nõrgenemisega vähenesid kolmandas kvartalis ka ettevõtete investeeringud. Osad teenuste sektori tegevusalad on pandeemia mõjudest küll kiire taastumise teinud- nagu näiteks majutus ja toitlustus, kuid sellele tuleb üha enam vastu nii sise- kui välisnõudluse nõrgenemine. Ettevõtetel on üha keerulisem oma kõrgele tõusnud kulusid suunata edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele. Lisaks suurendavad nii ettevõtete kui osade majapidamiste kulusid kerkivad laenuintressid.

Oodatust suurema kolmanda kvartali SKP languse tõttu korrigeerime selle aasta majanduskasvu prognoosi (oktoobris prognoosisime 0,5% kasvu) allapoole. Samuti peaks oodatust mõnevõrra nõrgem tulema ka järgmise aasta esimene pool, mil majandus peaks languses olema. Samas tuleks arvestada, et Statistikaamet on esmaavaldatud ja ka juba korrigeeritud SKP-d ja selle komponente mitu korda parandanud, mistõttu ei maksaks eeldada, et täna avaldatud numbrid on täpsed ja jäävad püsima.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.02.2023 Kuidas edukalt kliendisuhtlust juhtida?