Esimese kodu ostmisega kaasneb noorte jaoks sageli palju küsimusi – alates sellest, kas laenu on üldse võimalik saada, kuni hirmuni, et töökoha kaotus tähendab kohe kodust ilmajäämist. Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul on tegelik pilt sageli märksa selgem ja julgustavam, kui esialgu tundub.
„Esimese kodu ost on noorte jaoks suur samm ja on täiesti loomulik, et sellega kaasneb palju küsimusi. Kõige tähtsam on need küsimused ära küsida, sest enamasti muutub pilt palju selgemaks juba esimese vestluse käigus,“ ütles Pärgma.
Kuigi vahel arvatakse, et noorte klientide laenutaotlusi vaadatakse ettevaatlikumalt, ei lähtu pank otsuse tegemisel siiski vanusest. Olulisemad on regulaarne sissetulek, senine maksekäitumine, olemasolevad kohustused ning see, kas laen jääb inimesele pikaajaliselt jõukohaseks. Sama kehtib intressi kohta – seda ei määra vanus, vaid kliendi maksevõime, senine finantskäitumine ja ostetav vara.
Swedbanki kogemus kinnitab, et esimese kodu ost ei eelda tingimata kaaslaenajat. Rohkem kui pooled alla 30-aastaste kodulaenutehingutest tehakse üksi, mis tähendab, et oma kodu ostmine on noore jaoks täiesti realistlik ka iseseisvalt.
Et noori sellel teekonnal veel paremini toetada, tegeleb Swedbankis nüüd noorte kodulaenudega eraldi tiim, kes oskab aidata just nende kõige sagedasemate küsimuste ja kõhkluste korral.
Kodulaen ei seo noort aastakümneteks ühe lahendusega
Paljude noorte jaoks tundub suurim väljakutse omafinantseeringu kogumine. Praktikas on aga võimalusi rohkem, kui esialgu paistab. EIS-i käendusega on minimaalne omafinantseering alates 10 protsendist ning ilma käenduseta üldjuhul 15 protsenti. Sageli kogutakse see summa aja jooksul säästes, mõnikord aitab kaasa ka vanemate toetus või lisatagatis.
„Esmane sissemakse tundub noorele sageli kõige suurem mägi kogu teekonnal, kuid see ei pea olema ületamatu. Väga paljud jõuavad selleni samm-sammult. Oluline on, et kogu plaan oleks realistlik ja et lisaks sissemaksele jääks veidi varu ka võimalike ootamatute kulude jaoks,“ rääkis Pärgma.
Tema sõnul tasub esimese kodu puhul vaadata tervikpilti. Kuumakse kõrval tuleb arvestada ka kommunaalkulude, kindlustuse ja muude püsikuludega. Kodulaen ei tähenda ka seda, et inimene lukustab end aastakümneteks ühe lahenduse külge – elu muutudes saab vajadusel kodu müüa, vahetada või laenutingimusi kohandada.
Ka keerulises olukorras on lahendusi
Kodulaenuga käib sageli kaasas küsimus, mis saab siis, kui elus tuleb tagasilöök. Anne Pärgma sõnul on üks levinumaid hirme see, et töökoha kaotus tähendab automaatselt ka kodust ilmajäämist. Tegelikult on kõige olulisem pangaga võimalikult vara ühendust võtta. Täiendavat kindlustunnet annab laenu võtmisel sõlmitud laenumaksekindlustus, mis aitab katta kuumakseid näiteks töökaotuse või pikema haiguse korral.
„Kui inimese sissetulek väheneb või kaob, siis mida varem olukorrast rääkida, seda rohkem on võimalik koos lahendusi leida – olgu selleks maksepuhkus, maksegraafiku muutmine või muu ajutine leevendus,“ ütles Pärgma.
Tema sõnul algab teadlik koduost sageli juba enne konkreetse korteri või maja väljavalimist. Esimene nõustamine aitab aru saada, millise hinnaklassiga on mõistlik arvestada, kui suur võiks olla omafinantseering ning milline kuumakse oleks päriselt jõukohane. Oluline on arvestada ka sellega, et pärast laenu võtmist jääks veidi ruumi säästmiseks – näiteks ootamatute kulude katmiseks või vaba aja veetmiseks, sh reisimiseks.
„Noored ei pea ootama ideaalset hetke või kartma, et nad ei saa laenu. Kui on soov oma kodu osta, tasub tulla nõu küsima juba enne, kui konkreetne kodu on välja valitud. Sageli annab just see esimene samm kõige rohkem kindlust,“ julgustas ta.
