Keskmine brutokuupalk kasvas 2026. aasta teises kvartalis aastatagusega võrreldes 5,5% ja kerkis 2243 euroni. Mediaanpalk suurenes 6,1% ja 1840 euroni. Palgakasv aeglustus.
Palgakasvu pidurdumine on majanduse praegust olukorda arvestades ootuspärane. Nõudlus uute töötajate järele on vähenenud. Statistikaameti uuringu andmeil plaanib mitu suuremat sektorit lähikuudel personali vähendada.
Kõige kiiremini kasvasid palgad energeetikas
Tegevusalade lõikes varieerus brutopalga kasv oluliselt. Kõige kiirem oli palgakasv elektri tootmises (25%), põlevkivitööstuses (16%) ja meediateenustes (11%). Palgad ei tõusnud veetranspordis ning kasvasid vaid 1% joogitootmises.
Energeetikasektori palgataseme kerkimise põhjusteks olid head majandustulemused ja struktuurimuudatused. Energeetikaga seotud ettevõtetes vähenes töötajate arv aastaga veerandi võrra.
Palkade kasv oli eri palgatasemetel üsna ühtlane
Protsentuaalselt suurenesid teises kvartalis mõnevõrra kiiremini väiksemad palgad. Esimese detsiili ehk madalaima palgatasemega töötajate keskmine brutopalk kasvas aastaga ligikaudu 7%, samal ajal kui üheksanda detsiili töötajate palk kasvas umbes 5%.
Eurodes ja pärast makse oli erinevus siiski märgatav: mediaan-netopalk kasvas aastaga umbes 180 euro võrra, madalaima detsiili netopalk umbes 50 euro ja kõrgeima detsiili netopalk ligikaudu 300 euro võrra.
Ostujõud kasvab ja tarbijate kindlustunne on kasvanud
Tänavu suurenesid inimeste netosissetulekud 2026. aastal jõustunud maksuvaba tulu muudatuse tõttu. Seetõttu kasvas kaalutud keskmine netopalk aastaga ligikaudu 11% – brutopalgast oluliselt enam. Keskmine netopension kasvas samal ajal umbes 4%. Kuna hinnad tõusid 3%, siis nii töötajate kui ka pensionäride ostujõud suurenes.
Inimeste kindlustunne on kasvanud ning hinnang oma pere majanduslikule olukorrale järgmise aasta jooksul muutunud positiivsemaks. Hinnatõusu ootused on vähenenud.
Tarbimine liigub esmavajadustelt rohkem teenuste poole
Tarbimises annavad järjest enam tooni suurema sissetulekuga inimesed, kelle kulutuste struktuur erineb väiksema sissetulekuga majapidamiste omast. Kui esmatarbekaupade osakaal kuludes on väiksem, jääb rohkem ruumi teenustele ja muudele mittehädavajalikele kulutustele.
Teises kvartalis suurenesid peamiselt eluaseme-, transpordi- ja meelelahutuse kulutused, samal ajal kui toidule kulutatud summa jäi eurodes aasta varasemaga võrreldes samale tasemele.
Samas on suurenenud ka säästmine. Swedbanki klientide andmed näitavad, et sissetulekud on kasvanud tarbimisest kiiremini.
