Uudiste arhiiv

 

Kinnisvara petab ootusi

Euroopa Liiduga liitumine võib põhjustada korterite hinnalanguse Kinnisvaraturu kõrgseis toetub suuresti investorite ootustele, et pärast Euroopa Liiduga liitumist tõusevad kallite kesklinna korterite hinnad veelgi. Ootused on aga liiga optimistlikud. Kõrghetk kinnisvaraturul on käes ning hindade edasise tõusu ootused üle paisutatud,

Euroliidu ootel läheb kinnisvara hästi kaubaks

Inimesed ootavad kinnisvara hinna mitmekordset tõusu Kinnisvaraanalüütikud: kergesti rikastuda soovijad pettuvad Eestlased on Euroopa Liitu astumise eel hakanud aina enam kokku ostma kinnisvara ja maad, lootes, et hinnad liitu astudes hüppeliselt kasvavad. Kinnisvaraanalüütikud suuremat hinnatõusu ei prognoosi. Tallinlanna Anneli (24)

Kinnisvarakalender: september 2003

  Kuuteemad: – Matkamaja ja teiste vanalinna kinnistuste võimalik müük; – Saku Suurhalli pankrotioht endiselt õhus; – taas tõstatunud Harju tänava kruntide küsimus. Muud teemad: 02/09 Tallinna Harju tänava äärse maa omanikud nõuavad linnalt luba ehitada varemeaukude asemele elu- ja

Laenajate risk kasvab

Laenule kuluva summa kasvust ei päästa ka fikseeritud intress Soodsatest eluasemelaenudest põhjustatud optimism saab valusa löögi, kui baasintress Euribor peaks paari protsendi võrra tõusma. Eesti Panga hoiatus pole seni pankade ega kinnisvarategelaste optimismi jahutanud. Ülimadalad intressid on kaasa toonud juba

Nõudlus Tallinna lähistel suundub sisemaa suun

2003. a. I kvartalis tehii kõigist Eesti kinnisvaratehingutest 46% ehk 3000 Tallinnas ja Harjumaal. Kõigi Eesti kinnisvaratehingute väärtusest moodustas see aga koguni 75%. Need numbrid ilmestavad pealinna ja Harju maakonna osakaalu Eesti kinnisvaraturul. Kinnisvara väärtuse ja seeläbi kinnisvaraturu aktiivsuse määrab

Kinnisvarakalender: august 2003

Kuuteemad: – Keila-Joa suvilatekompleksi müük venib;– Neitsitorni müük peatati;– Saku Suurhall pankrotiohus;– Ülemiste kaubanduskeskus sai nurgakivi. Muud teemad: 01/08 ERI Kinnisvara prognoosib kaubanduskeskuste vahel tugevneva konkurentsivõitluse algust.05/08 Tallinna linn andis ülikoolile Audentes rendile Tondi tänava kasarmud Vastutasuks peab kool need

Eluasemelaene väljastati mullusest 60% enam

2003. a. I kvartalis väljastati eluasemelaene 1185 miljonit krooni. See viis esmakordselt eluasemelaenude jäägi üle 10 miljardi krooni piiri. 2002. aasta lõpus ja 2003. aasta alguses ootasin pangad Eesti laenuturgult ligi 20 protsendilist laienemist. Täna tuleb tõdeda, et eluasemelaene väljastati

Kinnisvaraturul tõuseb esile konsultatsiooniteenus

Eesti kinnisvaraturu lähenemisel küpsusele tõstatud kinnisvara-alaste konsultatsioonide vajalikkus. Arendamis- ja investeerimisotsusteks vajalik info koondub paljus kinnisvaravahendajate kätte. Kinnisvaraturu tehingute arv on kahanemas. 2002. aastal tehti võrreldes 2001. aastaga 3% vähem kinnisvaratehinguid (ehk 40500 tehingut). Samal ajal tehingute väärtus siiski suurenes

Pädev konsultant tagab efektiivse investeeringu

Eesti kinnisvaraturu lähenemisel küpsusele tõuseb esimeses järjekorras päevakorda kinnisvarakonsultatsioonide vajalikkus, sest arendamis- ja investeerimisotsusteks vajalik info koondub kinnisvaravahendajate kätte. Kinnisvaraturu teine oluline suundumus on spekulatiivsuse vähenemine. Osalt peegeldub ka see kahanenud tehingute arvus. Kinnisvaraturg on muutunud läbipaistvamaks. Kinnisvarainfot saab tänu

Eluasemelaene väljastati mullusest 60% enam

2003. a. I kvartalis väljastati eluasemelaene 1185 miljonit krooni. See viis esmakordselt eluasemelaenude jäägi üle 10 miljardi krooni piiri. 2002. aasta lõpus ja 2003. aasta alguses ootasin pangad Eesti laenuturgult ligi 20 protsendilist laienemist. Täna tuleb tõdeda, et eluasemelaene väljastati

Krahh kinnisvaraturul – igapäevane hirm

Kinnisvaraspetsialistide järjekordsed hinnatõusuprognoosid ning samal ajal üha suurenev jooksevkonto puudujääk annavad taas põhjust tõstatada teema kriisist ja/või krahhist kinnisvaraturul. Esmalt definitsioonid. Võõrsõnastik ütleb, et kriis on sujuva majanduselu järsk kokkuvarisemine ja surutisaja algus. Krahhi selgitus seevastu on häving, äpardumine, pankrotistumine.

Kinnisvaraturul on krahh või kriis igapäevane hirm

Kinnisvaraspetsialistide järjekordsed hinnatõusuprognoosid ning samal ajal üha suurenev jooksevkonto puudujääk annavad taas põhjust tõstatada teema kriisist ja/või krahhist kinnisvaraturul. Esmalt definitsioonid: kriis on sujuva majanduselu järsk kokkuvarisemine ja surutisaja algus. Krahhi selgitus seevastu on häving, äpardumine, pankrotistumine. Kas tõesti on

Analüütik: täna kinnisvaraturul veel otsest kriisiohtu pole

Täna kinnisvaraturul otsest kriisiohtu ei ole, kinnitab ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark. “Täna ei ole näha ohtu, et kinnisvaraarendajad peaksid miski üksteise järel pankrotistuma. Samuti ei ole näha põhjusi, miks peaks tabama krahh elukondliku kinnisvaraturu sektorit,” kirjutab Toompark homses Äripäevas.

Eluasemelaenud suunavad kinnisvaraturgu

2002. aastal suurenes võrreldes eelmise aastaga eluasemelaenude käive 71% (4710 mln. kr.), laenude jääk kasvas samal ajal 53% (9282 mln. kr.). Vaatamata ülekuumenemisele viitavatele hoiatustele ja kasvuprognooside kahandamisele väljastati 2003. a. I kvartalis siiski mullusest 62% enam eluasemelaene (1185 mln.

Kinnisvaraturg muudkui paisub

Suur laenumahtude kasv loob kinnisvaraturule uut kvaliteeti – aktiivset elamuehitust võime näha nii statistikanumbrites kui ka igapäevases tänavapildis. 2002. aastal suurenes 2001. aastaga võrreldes eluasemelaenude käive 71 protsenti (4,710 miljardit krooni), laenude jääk kasvas samal ajal 53 protsenti (9,282 miljardit

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

28.05.2024 Kinnisvara arendusprojekti juhtimine