Uudiste arhiiv

 

Statistika: tööturu näitajad toetavad kinnisvaraturu arenguid

2012 III kvartalis olid tööturu arengud positiivsed. Kvartaliga suurenes tööga hõivatute hulk  10 100 inimese võrra. Töötute hulk aga vähenes 3 100 inimese võrra. Tänane tööga hõivatute hulk on vaatamata kõrgele 9,7-protsendilisele tööpuudusele tasemel, mida saame võrrelda majandusbuumi ajaga. Töökoha

KV.EE: Vahe pakkumis- ja tehinguhindade vahel on hakanud suurenema

Elamispindade pakkumise ja nõudluse üheks heaks võrdluseks on portaalis KV.EE olevad korterite pakkumishinnad ja reaalsed tehinguhinnad maa-ameti andmetel. Kinnisvarabuumi algusaastatel olid vahed pakkumishindade ja tehinguhindade vahel kolossaalsed ulatudes Tallinnas isegi 60 protsendini tehinguhinnast. Kindlasti oli kinnisvarabuumi algusaastatel 2004.-2005. aastal portaalides

Mart Saa: Tänane korterituru kasv ei ole jätkusuutlik

Nii kogu Eesti, kui Tallinna korteriturg on viimaste kuude-kvartalite jooksul olnud üliaktiivne. Korteritehingute arv on olnud kõrgel tasemel, mis on võrreldav kinnisvarabuumi tipu järgse 2007. aasta lõpu tehingute arvuga. Selline tehingute arv ei saa olla jätkusuutlik ja see peab eesoleva

Statistika: Ehitushinnaindeks kasvas aastaga 5%

Ehitushinnaindeks rühib jõudsalt kasvusuunal. Indeks jääb oma tipule veel küll kümmekond punkti alla. Praktikud tõdevad juba ammu, et reaalsed ehitushinnad on kunagise buumi tasemel, kui mitte veel kõrgemal. 2012 III kvartaliks on ehitushinnaindeks statistikaameti andmetel aastaga tõusnud 5,0%. Indeksi oluliseimaks

Tehingute arv peaaegu buumiaegsel tasemel

Tallinna korteriturul oli käesoleva aasta novembris pärast kinnisvaramulli lõhkemist ja depressiooni aastatel 2007-2010 rekordiline kuu. Maa-ameti andmetel toimus korteritega 683 tehingut, kuid olulist järsku hinnamuutust ei toimunud. Viimase paari aasta jooksul on Tallinnas korterite tehingute hulk kõikunud vahemikus 400-600. Tehingute

Vastuoluline üüriturg

Ebakindlus majanduses, töökohtade koondumine tõmbekeskustesse, demograafiline situatsioon ja paljude isegi laenuvõimeliste kodanike soov mitte laenu võtta on kaasa toonud varasemast oluliselt suurema vajaduse üürikorterite järgi. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes korteri ostmisega olulist omafinantseeringut. Pärast kinnisvaramulli lõhkemist on ühiskonnas

Uusi kortereid ostetakse rohkem, kui neid turule pakkumisse tuleb

Eesti elamispindade pakkumishinna indikaator KV.EE indeks näitas eilse 20/11/2012 seisuga 61 punkti taset. See on aasta tagusest 1,3% allpool. Kinnisvarapakkumiste indeks on aga 98,2 punkti tasemel. Elamispindade pakkumiste arv on aastaga vähenenud 12,6%. Elamispindade pakkumiste vähenemise taga on kindlasti pealinna

KV.EE indeks ei taha veel tõusma hakata

Eesti õhukest kinnisvaraturgu ja selle liikumisi kajastavad mitmed kinnisvaraindeksid. Alljärgnevalt on mõned neist esmakordselt ühele graafikule kõrvuti pandud, et võrrelda nende käitumist. Võrreldes pisut erinevat sisu omavaid Eesti kinnisvaraindeksid näeme, et need liikusid kinnisvarabuumi ja kriisi alguse aastatel suhteliselt sama

Ober-Haus: üüriturg

Ebakindlus majanduses, töökohtade koondumine tõmbekeskustesse, demograafiline situatsioon ja paljude isegi laenuvõimeliste kodanike soov mitte laenu võtta on kaasa toonud varasemast oluliselt suurema vajaduse üürikorterite järgi. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes korteri ostmisega olulist omafinantseeringut. Pärast kinnisvaramulli lõhkemist on ühiskonnas

Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012. aasta oktoobri kinnisvaraturu ülevaade

EESTI Oktoober oli Eesti kinnisvaraturul rekordiline, sest nimetatud kuul  toimus käesoleva aasta lõikes kõige rohkem kinnisvara ostu-müügitehinguid. Kas tegu on lõpuks ka aasta parima tulemusega, on veel raske hinnata, sest aasta lõpp on tavapäraselt alati kiire olnud. Kuigi Euribor on

Oktoobris kinnisvarahinnad ja tehinguaktiivsus jätkuvalt kasvasid

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, on täna 56,3 punkti tasemel. Oktoobris tõusis indeksi väärtus võrreldes eelmise kuuga 0,7% ning aastatagusega võrreldes 7,4%. Oktoobris ületas indeks alates kinnisvaraturu põhjast esimest korda

Uute korterite ehitushind veab üles vanade korterite hinda

Tänase Tallinna elamispindade turu oluline mõjutaja on vähenev uute elamispindade pakkumine. Kõrgete ehitushindade tõttu vähenev pakkumine võimaldab kinnisvaramüüjatel hindu tõsta. Kaudselt kandub selline hinnatõus uute korterite sektorist ka vanemate korterite turule. Üle-eelmisel 2010. aastal jõuliselt alustanud kriisjärgne elamispindade arendustegevus on

Toompark: elamispindade reaalväärtus on seitsme aastaga kasvanud 5,4%

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi. Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust, tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%. Inimesi on hullutamas igakuised

Harjumaa korteritel tasakaaluhind paigas

Eesti kinnisvaraturul on olnud mitmeid perioode, kus valdav osa sõnavõtjatest on lehvitanud teatud ajajärgu loosungitega nagu „euroremonditud korter on midagi erilist“, „liitumine Euroopa Liiduga tõstab hinda“, „maa hind ei saa kunagi langeda“ või teadis kinnisvarakriisi haripunktis iga kommentaator, et elamispinna

Kinnisvarakonverents 2012

Olete oodatud osalema 09. novembril 2012. aastal Tallinnas Kumu auditooriumis toimuvale Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu (EKHHL), Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (EKHÜ), Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja (EKMK) korraldatavale üheteistkümnendale rahvusvahelisele kinnisvarakonverentsile KINNISVARA 2012. XI RAHVUSVAHELINE