Uudiste arhiiv

 

Vastuoluline üüriturg

Ebakindlus majanduses, töökohtade koondumine tõmbekeskustesse, demograafiline situatsioon ja paljude isegi laenuvõimeliste kodanike soov mitte laenu võtta on kaasa toonud varasemast oluliselt suurema vajaduse üürikorterite järgi. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes korteri ostmisega olulist omafinantseeringut. Pärast kinnisvaramulli lõhkemist on ühiskonnas

Uusi kortereid ostetakse rohkem, kui neid turule pakkumisse tuleb

Eesti elamispindade pakkumishinna indikaator KV.EE indeks näitas eilse 20/11/2012 seisuga 61 punkti taset. See on aasta tagusest 1,3% allpool. Kinnisvarapakkumiste indeks on aga 98,2 punkti tasemel. Elamispindade pakkumiste arv on aastaga vähenenud 12,6%. Elamispindade pakkumiste vähenemise taga on kindlasti pealinna

KV.EE indeks ei taha veel tõusma hakata

Eesti õhukest kinnisvaraturgu ja selle liikumisi kajastavad mitmed kinnisvaraindeksid. Alljärgnevalt on mõned neist esmakordselt ühele graafikule kõrvuti pandud, et võrrelda nende käitumist. Võrreldes pisut erinevat sisu omavaid Eesti kinnisvaraindeksid näeme, et need liikusid kinnisvarabuumi ja kriisi alguse aastatel suhteliselt sama

Ober-Haus: üüriturg

Ebakindlus majanduses, töökohtade koondumine tõmbekeskustesse, demograafiline situatsioon ja paljude isegi laenuvõimeliste kodanike soov mitte laenu võtta on kaasa toonud varasemast oluliselt suurema vajaduse üürikorterite järgi. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes korteri ostmisega olulist omafinantseeringut. Pärast kinnisvaramulli lõhkemist on ühiskonnas

Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012. aasta oktoobri kinnisvaraturu ülevaade

EESTI Oktoober oli Eesti kinnisvaraturul rekordiline, sest nimetatud kuul  toimus käesoleva aasta lõikes kõige rohkem kinnisvara ostu-müügitehinguid. Kas tegu on lõpuks ka aasta parima tulemusega, on veel raske hinnata, sest aasta lõpp on tavapäraselt alati kiire olnud. Kuigi Euribor on

Oktoobris kinnisvarahinnad ja tehinguaktiivsus jätkuvalt kasvasid

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, on täna 56,3 punkti tasemel. Oktoobris tõusis indeksi väärtus võrreldes eelmise kuuga 0,7% ning aastatagusega võrreldes 7,4%. Oktoobris ületas indeks alates kinnisvaraturu põhjast esimest korda

Uute korterite ehitushind veab üles vanade korterite hinda

Tänase Tallinna elamispindade turu oluline mõjutaja on vähenev uute elamispindade pakkumine. Kõrgete ehitushindade tõttu vähenev pakkumine võimaldab kinnisvaramüüjatel hindu tõsta. Kaudselt kandub selline hinnatõus uute korterite sektorist ka vanemate korterite turule. Üle-eelmisel 2010. aastal jõuliselt alustanud kriisjärgne elamispindade arendustegevus on

Toompark: elamispindade reaalväärtus on seitsme aastaga kasvanud 5,4%

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi. Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust, tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%. Inimesi on hullutamas igakuised

Harjumaa korteritel tasakaaluhind paigas

Eesti kinnisvaraturul on olnud mitmeid perioode, kus valdav osa sõnavõtjatest on lehvitanud teatud ajajärgu loosungitega nagu „euroremonditud korter on midagi erilist“, „liitumine Euroopa Liiduga tõstab hinda“, „maa hind ei saa kunagi langeda“ või teadis kinnisvarakriisi haripunktis iga kommentaator, et elamispinna

Kinnisvarakonverents 2012

Olete oodatud osalema 09. novembril 2012. aastal Tallinnas Kumu auditooriumis toimuvale Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu (EKHHL), Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (EKHÜ), Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja (EKMK) korraldatavale üheteistkümnendale rahvusvahelisele kinnisvarakonverentsile KINNISVARA 2012. XI RAHVUSVAHELINE

Elamispindade reaalväärtus on seitsme aastaga kasvanud 5,4%

Elamispindade hinnaindeks ja tarbijahinnaindeks

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi. Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%. Inimesi on hullutamas igakuised

Eesti inimene elab valdavalt oma korteris ja väiksemal pinnal kui lääneeurooplane

Kogu elamufondist on Eestis ja Lätis erasektori, peamiselt eraisikute, omanduses 97 protsenti ning Leedus 89 protsenti, samas kui Euroopa Liidu keskmine on vaid 71 protsenti. Vastupidiselt keskmisele Euroopa Liidu perele elab enamik Balti peresid korterites, näitab SEB koostatud Balti leibkondade

Täna on parim aeg laenuga kinnisvara soetada

Tänane kinnisvaraturu seis – eelkõige intressimäärade ja kinnisvarahindade tase soosib kodu soetamist laenu abil. Aeg muudab ostu edasilükkamisel selle ostja jaoks kallimaks. Paljude koduostjate jaoks on kodu ostmisel finantsiliselt kõige raskem aeg aasta-paar kodu tehingu tegemise järel. Igakuine laenumakse on

Kinnisvarakonverents 2012

Olete oodatud osalema 09. novembril 2012. aastal Tallinnas Kumu auditooriumis toimuvale Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu (EKHHL), Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (EKHÜ), Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja (EKMK) korraldatavale üheteistkümnendale rahvusvahelisele kinnisvarakonverentsile KINNISVARA 2012. XI RAHVUSVAHELINE

Balti perede laenukoormus on väiksem kui Põhjamaades

Balti pankade laenuportfellis domineerivad sarnaselt Põhjamaadega kodulaenud, kuid perede laenukoormus on SKT-ga võrreldes palju väiksem, näitab SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüs (Baltic Household Outlook). Balti riikidest kõrgeim eralaenude suhe SKT-sse – 44 protsenti – on Eestis. Lätis on see näitaja