Uudiste arhiiv

 

EOKL arvamus SillamÀe muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamise osas

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

ArhitektuuripĂ€randist kuulub lĂ”viosa (80%) eraisikutele. EhitismĂ€lestistest kodude omanikke on kokku ligikaudu 105 000 inimest, keda osaliselt esindab Eesti Omanike Keskliit. Omanike Keskliit osaleb Paide muinsuskaitseala töörĂŒhmas, kuid lisaks jĂ€lgime kĂ”ikide muinsuskaitsealade kaitsekordade menetlusi. Vaid kahel muinsuskaitsealal ongi omanike vĂ”i kohaliku

Omanike Keskliit: Tagasi vabasse Eestisse

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

25 aastat tagasi jĂ”ustunud asjaĂ”igusseadus lĂ”i vundamendi eraomandile. Omandi- ja ettevĂ”tlusvabadus on vaba ĂŒhiskonna nurgakivi. Kui ĂŒliĂ”pilastena seda revolutsioonilist seadust Ă”hinaga kirjutasime, siis ei uskunud, et revolutsioon sööb oma lapsed. Pean silmas seadusandja tegevust aastakĂŒmne jooksul, kus kehtestatud omandipiirangud on

Harju Elu: Meresalu on Paldiski linna esimene arendus

Harju Elu

Lahepere lahe kaldal asuvad Meresalu kinnistud pakuvad arendaja kinnitusel rahulikku elukohta looduse keskel, toredaid privaatseid mererandasid, vĂ”imalust rajada endale ise maja ning kultuurilooliselt rikast kanti. TĂ€naseks on 15 krundist broneeritud neli. Pakri poolsaare elanik Ivar Piirsalu on tĂ€nulik, et kĂŒmme

SundĂŒĂŒrnikest: vana haava lahtikiskumine ei ole mĂ”istlik ja ĂŒhiskonda tervendav

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Igal valitsusel on omad prioriteedid ja sihtgrupid, millele nad tuginevad ja kelle huve esindavad. Seega ei ole imestatav, et JĂŒri Ratase valitsus need teemad lauale tĂ”stab. On ju ĂŒĂŒrnike liit aastaid Keskerakonna toetaja olnud ja liit on saanud oma tegevusele

Muinsuskaitsekuul saab tutvuda Kopli, NÔmme ja MaarjamÀega

17. aprillil algaval ja 18. maini kestval muinsuskaitsekuul on huvilistel vÔimalik oma ala spetsialistide juhatusel tutvuda pealinna eri piirkondade ja pÔnevate hoonetega, teatab Tallinna KultuurivÀÀrtuste Amet. Muinsuskaitsekuu 2014 avatakse kell 13.00 Tallinnas Patarei vanglas, sÔna vÔtavad kultuuriminister Urve Tiidus, Eesti

Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg: 4. osa: Millal algatame jÀrgmise ehitusbuumi?

Eestis on statistiliselt ca 645 000 eluruumi. Neist ainult ca 4% on ehitatud viimase 20 aasta jooksul. Arvestades kinnisvara teoreetilist amortisatsiooni, oleks see number pidanud olema ca 10 korda suurem. Seega oleme kĂŒll 20 aastaga ĂŒles ehitanud oma riigi, kuid

Maareformi lÔpetamiseks vajalikud seadusemuudatused on jÔustunud

20. mÀrtsil jÔustunud maareformi seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus nÀeb ette maareformi kiiremaks lÔpetamiseks vajalikud muudatused. Seadusemuudatuste peaeesmÀrgid on: kaasomandis oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamise reguleerimine olukordades, kus mÔni kaasomanikest ei soovi maad omandada; kinnisasjaga piirneva, iseseisva kasutusvÔimaluseta

Millest ehitada maja? Millist seinakonstruktsiooni valida?

Ühel korralikul maja seinal on kaks peamist ĂŒlesannet – hoida ilm vĂ€ljas ja soe sees. Seejuures oleks kena kui see sein neid ĂŒlesandeid vĂ”imalikiult kaua ja kohusetundlikult tĂ€idaks ilma omanikupoolse sekkumiseta remondi ja parandamise nĂ€ol. Laias laastus on vĂ”imalus valida

Eluasememajandus vajab kiireid tegusid

Eluase kuulub inimese pĂ”hiliste vajaduste hulka, see on inimarengu ĂŒheks eelduseks. Kui enamikul ĂŒhiskonnaliikmetel on eluase, saab seda lugeda sotsiaalse stabiilsuse allikaks. Üldiselt on eluase kĂ€sitletav nagu iga tavaline kaup, mille hind sĂ”ltub turul pakkumise ja nĂ”udluse vahekorrast ning muutub

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis jÀrgmisena:

06.12.2023 Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika