Ühel korralikul maja seinal on kaks peamist ülesannet – hoida ilm väljas ja soe sees. Seejuures oleks kena kui see sein neid ülesandeid võimalikiult kaua ja kohusetundlikult täidaks ilma omanikupoolse sekkumiseta remondi ja parandamise näol.
Laias laastus on võimalus valida põhiliselt nelja variandi vahel – kerge konstruktsioon ehk nn. küprokmaja; plokkidest ehitatud maja, tellistest nn. kivimaja ja lõpuks maalähedane palksein. Igaühel neist on omad head ja vead, mida järgnevalt püüan selgitada.
Sõrestiksein
Sõrestikseina kerge konstruktsioon koosneb enamasti puitsõrestikust ja selle vahele paigaldatavast soojustusest. Sisevooder enamasti kipsplaadist, mille taga kas on või ei ole aurutõke; väljaspool tuuletõke ja võimalikult ilus välisvooder.
Sellise konstruktsiooni eeliseks on püstitamise kiirus ja lihtsus – kellel haamer käes seisab, sellel pole ehitamisega probleeme.
Puuduseid on mitut sorti. Puhtalt konstruktsiooni iseärasusest on sellise seina soojainerts kergelt öeldes tagasihoidlik. Mis tähendab, et ruumi saab kiiresti soojaks, aga sama kiiresti jahtub see ka maha. Teiseks on kerge sein tundlik kondensvee tekkimise suhtes.
Kuna kasutatavate materjalide veeauru takistus on väike, võib külmade ilmadega ilmuda kondensvesi seina välispinna lähedale ja seal jäätuda või tilkuda kohtadesse, kus me seda kindlasti näha ei taha. Igal juhul tuleks niisuguse seina puhul kasutada sisevoodri all veeaurutõket. Päris umbset kilet ei soovitaks, aga kõlbab sel eesmärgil toodetud aurutõkkepaber.
Ise ma sellise seinaga elamut omale ei teeks. Küll aga planeerin ehitada kergseintega hoovimaja, et ka külmal aastaajal saaks tegeleda hobidega, mis toodavad müra ja tolmu, mis perenaisele kohe kuidagi ei meeldi.
Plokkidest sein
See on niisugune sein, kus kasutatakse elemente, mida võiks nimetada vana hea tellise lapselasteks. Õige mitmed tootjad pakuvad üha kergemaid ja üha soojapidavamaid tooteid. Plokkide suurus on tänapäeval piiratud nende (euro)normidega, mis seavad ühe töömehe poolt tõstetava lubatud raskuse. Plokkide ladumine ei nõua nii palju oskusi kui traditsiooniline tellismüürsepa töö kuid mingeid oskusi siiski. Töö on sellele vaatamata päris kiire.
Puudusteks loeksin esmalt fakti, et vaatamata plokkide heale ja üha paranevale soojapidavusele tuleks normidekohase soojatakistuse saavutamiseks seina lisaks soojustada. Et aga ehitusplokid on kõik suhteliselt poorsest materjalist ega oma kuigi märkimisväärset veeaurutakistust, võib oskamatul soojustamisel tekkida konstruktsioonisisese kondensi oht.
Plokkidest seina tuleb soojustada kindlasti väljastpoolt. Kindlasti tuleb kasutada tuuletõket ja välisvooderdise alune rajada tuulutatavana. Plokksein sobib õigesti planeerituna ja kohusetundlikult ehitatuna eluruumide piirdeks suurepäraselt.
Tellis- ehk “kivisein”
Kui tuua sisse kirjanduslik element klassikast, siis tellissein on selle kolmanda põrsakese maja sein. Mäletate ju küll, “Hunti ja kolme põrsakest”!
Siinkohal pean silmas silikaattellist, mis Eestis paraku kipub unustuse hõlma vajuma. Osaliselt on selles “süüdi” ka kunagi nõukogude ajal tegemata jäänud tootearendus aga sellest ehk mõni teine kord.
Arvatagi on silikaattellistest seina puudusteks vajadus kvalifitseeritud ehitusmeeste järele, pikk ehitamise aeg ja sellest tulenev kõrge hind. Kõik muud omadused on positiivsed. Tänu oma massile suudab kivisein salvestada märkimisväärsel määral soojust, mis tähendab, et sellises majas saab edukalt kasutada ka tsüklilist küttesüsteemi – ahjukütet.
Seina mass salvestab soojust kui ruumi soojabilanss on positiivne ja eraldab seda kui parasjagu ei köeta. Teisest küljest – mõnus on varjuda kuumal suvel jahedate kiviseinte vahele! Arvestades, et silikaatkivi suudab salvestada ka niiskust, kujutab selline konstruktsioon endast lausa loomulikku kliimaseadet.
Samuti puudub kiviseinal kondensioht, sest soojustus on seina välisküljel ja seespoolne tellismüüritus on piisava veeaurutakistusega nii et eraldi aurutõkke kasutamise vajadus puudub.
Palksein
Kõik teavad, et palksein hingab. Kahjuks ei ole selline arusaam toetatud ehitusfüüsika poolt. Kui ehk mitte arvestada halvasti tihendatud palgivahedest lõõtsuvat tuult. Ehitusinsenerina kahtlustan, et palkseina soojus on rohkem psühholoogilist laadi. Karm aga õiglane füüsika ütleb, et meie kliimas vajaliku soojustuse saavutamiseks peaks puhtast puidust sein olema ca 40 cm paks. Selline palkmaja saab ju igatpidi vägev, aga kas ka mõistlik?
Muidugi on alati võimalus lihtsalt rohkem kütta, aga siis tuleb arvestada sellega, et siseõhu liikumine kiireneb sedamööda, mida soojem on kütteelement ja mida jahedamad on seinad. Ja sellest tulenevalt peab õhu temperatuur olema mugavustunde saavutamiseks kõrgem. Lihtsamalt – palkmaja elamuna vajab soojustamist. Soovitavalt väljast. Aga mis siis oleks sellise palkmaja mõte? Samas sobib palkmaja suurepäraselt suvilaks, hoovimajaks, saunaks.
Muud seina materjalid
Muidugi on veel palju mitmesuguseid muid variante mida kasutada seina põhikonstruktsioonis.
Nii näiteks on viimasel ajal kõikjal maailmas populaarsust kogunud põhupakkidest ja savist seintega maja, aga see teema vajab täiesti eraldi käsitlemist.
