Uudiste arhiiv

 

Statistika: ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind

2009. a. II kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis ehitusloa 605 eluruumi kogupinnaga 87 800 m2. See on pea kaks korda enam kui aasta esimeses kvartalis, mil ehitusloa sai kõigest 326 eluruumi, kuid samas siiski kolm korda vähem kui 2008. a.

KV.EE: Pärnu elamispindade pakkumishinnad Tartust kõrgemal

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on langenud 67,3 punkti tasemele. Aastaga on indeks langenud 27% võrra. Võrreldes indeksi tipphetkega aprillis 2007. a. on KV.EE indeks langenud 38% võrra. Absoluuthindades on pakkumishind langenud 13821 kroonile. Veel aasta tagasi oli keskmiseks elamispinna

Statistika: kasutusloa saanud eluruumide arv vähenemas

2009. a. II kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa (ehk valmis) 951 eluruumi pindalaga 84 300 m2. Veel aasta tagasi oli uute eluruumide arvuks 1398 ja pindalaks 117 800 ruutmeetrit. Samas on see märksa rohkem kui aasta I kvartali 593

Tallinn-Tartu-Pärnu: korterite hinnad langevad veel

Juulikuine korteriomanditehingute arv oli üllatavalt kõrge. Korteriomanditehingute arv on üsna sirgjooneliselt langenud. Viimasel kolmel kuul aga on see tõusnud. Juulikuine Eesti korteriomanditehingute arv 936 küündis pea samale tasemele, kus see oli kolmveerand aastat tagasi. Siit küsimus suurele ringile – kas

Statistika: eluasemelaenude jääk ja käive kahanemas

Eluasemelaenude ja eraisikulaenude jäägi aastane juurdekasv on langenud nullini. See aga tähendab, et eelmise kvartaliga võrreldes on laenujäägid asunud vaiksesse langusesse. Nii on käesoleval aastal pankade eluasemelaenude portfell igakuiselt langenud keskmiselt 148 miljoni krooni võrra. Eluasemelaenude jääk 2009. a. II

Kinnisvaraturul on märgid hinnalanguse peatumisest

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on jõudnud 68,3 punktini. Stabiilselt languse olev indeks on kukkunud aastataguselt 93,6 punkti tasemelt tänaseks 27% võrra. Võrreldes kinnisvara pakkumishindade tipuga aprillis 2007. a. on pakkumishindade indeks taandunud 37% võrra. Absoluuthindades on Eesti keskmiseks elamispinna

Statistika: eluruumid

2009. a. aluguse seisuga on Eestis 650 500 eluruumi, mis on 5300 võrra suurem näitaja, kui aasta varem. Protsentuaalselt on aga eluruumide arvu juurdekasv kõigest 0,82%, mis ilmselgelt ei kata ära eluruumide amortiseerumist. Eluruumide pindala suurenes aastaga 39,32 miljonilt ruutmeetrilt

Statistika: majutuskohtades majutatud

Eesti majutuskohtade arv tõusis statistikaameti andmetel 2008. aastal Eestis 1048 majutuskohani. See on 6,5% rohkem, kui aasta varem. Majutuskohtade arv tõusis protsentuaalselt kõige enam ehk 20% võrra Kesk-Eestis, kus 2007. aasta 77 majutuskoha asemel oli 2008. aastal 92 majutuskohta. Arvuliselt

Statistika: ehitusmahuindeks

2005. aasta keskmisel tasemel 100 olnud ehitusmahuindeks langes 2009. a. I kvartalis statistikaameti andmetel 72,8 punkti tasemele ehk ligilähedaselt samale tasemele, kus see oli 2005. aastal. Langus on olnud kiire – veel 2007. aasta III kvartalis oli indeks 174 punkti

Statistika: jae- ja hulgimüük

2009. a. I kvartali kaupade hulgimüügi käive oli statistikaameti andmetel 27,5 miljardit krooni. See on 30% vähem, kui eelmise aasta I kvartalis. Kaupade jaemüük langes märksa vähem – kõigest 15% langedes 13,8 miljardi kroonini. Sel tasemel oli kaupade jaemüük viimati

Statistika: põhivarainvesteeringud

2009. a. I kvartalis tegid Eesti ettevõtted statistikaameti andmetel investeeringuid põhivarasse 8,5 miljardi krooni väärtuses. See on 10% võrra vähem kui aasta tagasi aasta esimeses kvartalis, mil investeeringute maht oli 9,4 miljardit krooni. Investeeringud hoonete ja rajatiste ehitamissee ja rekonstrueerimisse

Statistika: Keskmine palk

Eesti keskmine palk langes statistikaameti andmetel 2009. a. I kvartalis 12 147 kroonile. See on 1,5% vähem, kui aasta varem. Seega on üle kümne aasta kestnud kvartaalne palgatõus esmakordselt üle pika aja muutunud palga languseks. Eesti keskmisest kõrgemat palka saab

Tallinn-Tartu-Pärnu: kas tehingute arvu tõus on ajutine?

Juuni kuus tehti Eestis üllatavalt palju korteriomanditehinguid. Hinnalangus siiski vaatamata tehinguteaktiivsuse tõusule jätkus. Eesti keskmine korteriomanditehingu ruutmeetrihind langes alla 10 000 krooni piiri. Järgnevalt on toodud järjekordne lühiülevaade Tallinna, Tartu ja Pärnu korteriturust. Ülevaates on võrreldud turu aktiivsust ehk tehingute

Hinnalangus aeglustumas päikesepaistelise ilma tõttu

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on jõudnud 69,5 punkti tasemele. See on 26,5% võrra allpool indeksi aastatagusest tasemest. Võrreldes indeksi tipphetkega aprillis 2007. a. on KV.EE Indeks langenud 36% võrra. Absoluutnumbrites tähendab 69,5 punktil olev keskmine pakkumishind 14 286-kroonist ruutmeetri

Statistika: eluruumid

Elamispindade arv suurenes 2008. aastal statistikaameti andmetel 645 000 eluruumini kogupindalaga 39 miljonit ruutmeetrit. 1000 elaniku kohta on Eestis 481 eluruumi, mis teisipidi tähendab, et ühes eluruumis elab keskmiselt pisut üle kahe inimese. Keskmise eluruumi pindala ühe elaniku kohta on