Uudiste arhiiv

 

Elamispindade kättesaadavusest (13). Kas mittetulunduslik arendus parandab elamispindade kättesaadavust?

Tõnu Toompark

Tallinna tellitud elamispindade kättesaadavuse analüüsis leitakse, et mittetulunduslik elamispindade arendamine võiks olla võluvits, mis aitab elamispindade kättesaadavusele kaasa. Kas see on nii? Kas see on tähtis teema? Mis on mittetulunduslik arendus? Mittetulunduslik arendamine võiks seisneda olukorras, kus inimesed panevad kamba

Elamispindade kättesaadavusest (12). Segregatsioon – kas ja kuidas vältida?

Tõnu Toompark

Varjude mänguna koopa seinal on maalitud tonte, et Tallinnas on piirkondi, mis hakkavad getostuma, kuid elamispindade turu juhtimist kohe-kohe evalik sektor ei kaaperda. Teine tont, kes mööda Tallinna linna ringi käib on segregeerumine. Segregeerumisena peetakse silmas, kus teatud sissetulekutaseme, rahvuse,

Elamispindade kättesaadavusest (11). Miks elamispindade hinnad kasvavad?

Tõnu Toompark

Tallinna linnale tehtud elamispindade kättesaadavuse analüüsi autorid näevad negatiivsena asjaolu, et elamispindade hinnad on kasvanud. Tasub süüvida, kas elamispindade hinnatõus on halb või hea? On see elamispindade kättesaadavuse vaatest positiivne või negatiivne tegur? Hindade kujunemine Nagu varasemates elamispindade kättesaadavuse kommentaarides

Elamispindade kättesaadavusest (10). Kas madala sissetulekuga inimene ei võiks saada kaasaegse kvaliteediga elamispinda?

Tõnu Toompark

Elamispindade kättesaadavuse temaatikas on aktuaalne küsimus, kas madala sissetulekuga inimene ei peaks saama endale võimaldada kaasaegse kvaliteediga elamispinda? Kas madala sissetulekuga inimene peaks leppima halva kvaliteediga? Defineerime kvaliteeti Mõistaks hea kvaliteedi all kaasaegset elamispinda äsjavalminud hoones. See tähendab kena arhitektuur,

Rahandusministeerium: Alanevad energiahinnad pidurdavad hinnatõusu

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juunis eelmise kuuga 0,9 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 5 protsenti. Alanevad energiahinnad pidurdavad jätkuvalt hinnatõusu, elektri börsihind jõudis viimase ligi 5 aasta madalaimale tasemele. Juunis jätkusid sarnased arengud kui aasta esimeses pooles – toidu ja

Ekspert: noorte perede soovid on suvilaturu ümber kujundanud

Suur pakkumine on pannud suvilate müüjad järjest keerulisemasse olukorda ning kiire müügisoovi korral tuleb tihti seatud hinnasihist loobuda ja leppida ostjate pakkumisega, seda eriti vanemate ja väikeste suvilate puhul, mille järgi on nõudlus selgelt vähenenud, kommenteerib 1Partner Kinnisvara maakler Garmen

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: Majanduse olukord teises kvartalis paranes

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) juunikuu küsitluse kohaselt on Eesti majanduse olukord mõnevõrra paranenud. Majanduskliima indeks tõusis märtsi 2,9 punktilt 8,1 punktile juunis, olles kõrgeim alates 2021. aastast. Ekspertide hinnangul on majanduse hetkeolukord rahuldav ning ootused kuue kuu pärast on positiivsed. Majandus-

Elamispindade kättesaadavusest (09). Miks tuleb hoiduda korterite müügi- ja üürihindade reguleerimisest?

Nõudlus-pakkumine-hind-defitsiit

Elamispindade kättesaadavuse analüüsi valmistab meid ette elamispindade hindade reguleerimise osas. Elamispindade hinnaregulatsioonid omavad pikemas vaates turule sama efekti, kui sund pakkuda elamispindu soodushinnaga või tuua turule soodsat munitsipaalelamufondi. Sellised tegevused vähendavad elamispindade pakkumist ja seega ka kättesaadavust. Majandusteooria ABC Hinnaregulatsioonidel

Lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust: mai 2025

Arco Vara

Pakkumismaht on turul visa taanduma, kuid ostuhuvi on selgelt suurenenud Tänavu maikuus tehti Eesti korteriturul kokku 1836 ostu-müügitehingut, mida oli hooajaliselt 1,8% enam kui veel aprillis ning omakorda 3,7% rohkem kui aasta tagasi samal perioodil. Turuaktiivsus on sealjuures võrreldes aastatagusega

Statistika: korteri keskmine tehingu koguhind kasvas Eestis 10 aastaga 125 ja Tallinnas 108 protsenti

Tõnu Toompark

2024. a korteritehingute keskmine hind oli maa- ja ruumiameti andmetel 118 400 €, mis on 125% rohkem kui 10 aastat tagasi 2014. a, mil keskmine korteritehing tehti hinnaga 52 700 €. Eesti keskmisena kerkisid 10 aastaga kõige enam 41-55 m²

Eesti pank: Toidu ja teenuste kallinemine kiirendas juunis hinnakasvu

Juunis kiirenes tarbijahindade kasv aastavõrdluses 5%ni peamiselt toiduainete, aga ka teenuste kallinemise tõttu. Piima ja liha hinnad hakkasid kiiresti tõusma juba eelmisel aastal, samas on rahvusvahelisel toormeturul nii toorpiima kui ka loomaliha hinnatõus viimastel kuudel peatunud ning võib oodata, et

Bigbank: juuni oli aktiivne kodulaenukuu, ka keskmine laenusumma ja kogu portfell kasvasid kenasti

Bigbank

Hoolimata suve algusest oli kodulaenulepingute arv juunis suurem kui mais ning 136 tuhande euro piiri ületanud keskmine laenusumma oli koguni 12% suurem kui mais, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist. Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti sõnul oli juuni aktiivne hoolimata pühadenädalast,

Statistika: Tarbijahinnaindeks tõusis juunis võrreldes maiga 0,9%

Statistikaamet / Statistics Estonia

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ning 2024. aasta sama kuuga võrreldes 5%. Eelmise aasta juuniga võrreldes olid kaubad 2,8% ja teenused 8,4% kallimad. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ning

Mustamäe korterituru detailne ülevaade 07.2025

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Mustamäe kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Mustamäe linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest. Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest. Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu

Elamispindade kättesaadavusest (08). Miks munitsipaalarendus ei saa olla eraarendusest odavam?

Tõnu Toompark

Elamispindade kättesaadavuse analüüsi toob välja, et kohalik omavalitsus peaks arenduses võtma suuremat rolli. Munitsipaalil olevat müstiline võimekus arendada odavamalt kui seda suudab kasumit taotlev erasektor teha. Milles arvelt võiks omavalitsus arendada odavamalt? Kiire vastus: mitte millegi arvelt. Aga läheme siiski