Uudiste arhiiv

 

KV.EE: Väikeinvestorite üürikinnisvarasse investeerimise buumi võib pidulikult lõppenuks kuulutada

2022-12-08 KV.EE Väikeinvestorite üürikinnisvarasse investeerimise buumi võib pidulikult lõppenuks kuulutada

Eesti rahvusspordiks kujunenud üürikinnisvarasse investeerimine jääb edaspidi mõneks ajaks väikeinvestorite vaateväljast kõrvale. Osad inimesed lükatakse investeerimistegevusest kõrvale, sest kasvanud igapäevakulutused söövad varasemalt investeerimiseks jäänud raha ära. Teised vaatavad madalat üüritootlust ja otsivad alternatiivseid investeerimisvõimalusi, prognoosid kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Rahandusministeerium: Inflatsioon on aeglustumas

Rahandusministeerium

Statistikaameti andmetel oli hinnatõus novembris eelmise kuuga võrreldes 0,9 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 21,3 protsenti. Euroalal pidurdus hindade tõus esialgsel hinnangul 10 protsendini. Inflatsioon on pärast augustikuus saavutatud kõrgtaset (24,8 protsenti) järk-järgult aeglustunud. Selle taga on valdavalt energia hinnatõusu

Turuülevaade 2022 talv: Tallinna elamispindade turu suur ülevaade

Tallinna elamispindade turu trendid talv 2022

Suur Tallinna elamispindade turu talvine ülevaade vaatab kinnisvaraturu hetkeseisu. Sõda Ukrainas ei taha läbi saada. Siiski on sõjast tingitud probleemid varjutanud hinnatõus ja energiaturu probleemid. Majanduskasv on pöördunud langusesse. Korteritehingute keskmine hind püsib juba seitse kuud visalt paigal, vaatamata konsensuslikule

Luminor: hinnatõusu tempo on märkimisväärselt pidurdunud

Luminor Bank

Novembris pidurdus hinnatõusu tempo oluliselt, sellele aitasid kaasa energiatoetused ja universaalteenuse turule tulek, ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. Uusküla sõnul oli hinnatõusu tempo novembris kaks korda väiksem kui eelneva aasta jooksul keskmiselt. „Kui hinnad kasvaks selles tempos aasta jooksul, siis

Eesti Pank: Hinnakasv aeglustub visalt

Eesti Pank

Hinnakasv ulatus statistikaameti andmetel novembris aastatagusega võrreldes 21,3%ni. Hinnakasvu panustasid ligikaudu võrdselt nii energia, toiduained kui ka teenused ja tööstuskaubad. Võrreldes oktoobriga kasvasid hinnad 0,9%. Energiahindade kasv on viimastel kuudel järk-järgult aeglustunud. Seda soodustavad valitsuse kehtestatud energiahindade hüvitised, mida makstakse

Konsultatsioonid üüriinvestoritele: üürituru arengud 12.2022

Tõnu Toompark

Korterite üüripakkumisi tiksub pakkumisse endiselt päev-päevalt juurde. Üürihinnad on tipu läbinud ja libisenud allapoole. Kuidas käitub elamispindade ostu-müügihind? Kas üüritootlus on pigem suurenemas või vähenemas? Kas on käes aeg üüriinvesteeringud realiseerida? Või on parim aeg uute üüriinvesteeringute tegemiseks? Jätkuvalt on

Swedbank: Toiduainete hinnatõus jätkub

Swedbank

Tarbimiskorv kallines novembris aastaga 21 protsendi võrra. Eelmise kuuga võrreldes tõusid kõige rohkem toiduainete hinnad. Enamus toiduaineid – leiva-, liha-, kala- ja piimatooted ning köögiviljad – on aastaga kallinenud 30 protsendi võrra. Teistest toiduainetest vähem on kasvanud puuviljade hinnad. Toiduainetööstus

Tallinna uute korterite turu värskeim info

Tõnu Toompark

Elamispindade turu kohta on vastukäivaid sõnumeid. Kes ootab hindade langust, kes nende püsimist. Mis aga tegelikult toimub? Kas hindade liikumise suund ja kiirus on sarnased kõikjal Tallinnas? Või joonistuvad mõned piirkonnad oma trendidega välja? Kogun igakuiselt kokku arendusturu pakkumiste-müükide-hindade info.

KV.EE: Majade müügipakkumiste hinnad püsivad 6-7 kuud paigal

2022-11-30-kinnisvaraportaal-kv.ee-tallinna-majade-muugipakkumiste-keskmine-hind

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel otsiti 2022. a oktoobris ostjat 510 Tallinna majale. Aastataguse pakkumiste arvuga 327 võrreldes on tänavune majade müügipakkumiste arv kasvanud 56%. Tallinnas müügis olevate majade eest küsitakse keskmiselt 2241 €/m² ehk eelmise aasta hinnast 1831 €/m² 22% rohkem.

Rahandusministeerium: Majandust mõjutavad vastandlikud jõud

Rahandusministeerium

Majanduslanguse taustal kasvab sisemajanduse kogutoodangu (SKP) rahaline maht endiselt kiiresti. Tegevusalade käekäiku mõjutavad nii energiakriis kui välisturistide tagasitulek. Säästude kasutamisest ei piisa tarbimise taseme hoidmiseks. Kuigi Eesti sisemajanduse kogutoodangu languseks mõõdeti kolmandas kvartalis 2,4 protsenti, kasvas majanduse rahaline maht aastaga

Eesti Pank: Kiire hinnatõus on muutnud majanduse haavatavamaks

Eesti Pank

Eesti majanduse kogutoodang (SKP) vähenes statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2,4% ja teise kvartaliga võrreldes sesoonselt korrigeerituna 1,8%. See tähendab, et Eesti majandus oli teist kvartalit järjest kvartalivõrdluses üsna sügavas languses. Kuigi inimeste säästud ja riigieelarve tugi on aidanud

Statistikaamet: Majandus langes hinnatõusu tõttu 2,4%

Statistikaamet / Statistics Estonia

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,3 miljardit eurot. Jooksevhindades suurenes SKP 13,9%, kuid sarnaselt aasta esimesele poolele on peamiselt kasvanud hinnad. Hinnamõjusid kõrvale jättes näitasid langust nii maksulaekumine

Eesti Pank: kallim laenuraha on keskpanga põhitööriist kiire hinnatõusu vastu

Eesti Pank

„Laenamise ja investeerimise kallimaks muutmine on peamine viis, kuidas keskpanga tööriistad majanduses hinnatõusu survet vähendavad. See ei ole keskpanga poliitika ootamatu ja kahetsusväärne kõrvalmõju, mida peaks teiste vahenditega püüdma tasalülitada,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller täna keskpangas toimunud seminaril,

Luminor: koduostust loobumise peamine põhjus on ebapiisav sissetulek

Luminor Bank

55 protsendil Balti riikide elanikest ei piisa oma igakuisest sissetulekust endale kodu ostmiseks. See näitaja on aastaga kasvanud 17%. Teise peamise põhjusena toodi välja ebakindlus tuleviku ees, selgub Luminori tellimusel läbiviidud uuringust. Lätlastest nentis selle probleemi olemasolu 60% ja eestlastest

Swedbank: Palgakasv püsib kiire

Swedbank

Keskmine palk tõusis aastaga 8 protsendi võrra. Palgad tõusid üle kümne protsendi avalikus halduses, töötlevas tööstuses ja põllumajanduses. Palgakasv oli tagasihoidlikum valdkondades, kus aasta tagasi toimus töötasudes suurem hüpe: ehituses, panganduses, kinnisvaras ja meelelahutuses. Palgakasvu taga on tööjõupuudus, alampalga tõus