Sel aastal avaldab Eesti tööturule märkimisväärset mõju kolm tegurit: pidurdunud majanduskasvu hoog, kahanenud põlevkivisektori konkurentsivõime ja suur arv lühiajaliseks tööks Eestisse tulnud välismaiseid töötajaid. Sellele vaatamata oli tööturu seis väga hea: kokkuvõttes valitses endiselt pigem tööjõu- kui tööpuudus. Kõigist 15–74aastastest…
Eesti uute 20-30 aastaks väljastatavate eluasemelaenude keskmine intressimäär on 2,2-2,3%. Pikaajalist keskmist silmas pidades võib tänast intressimäära taset pidada pigem madalaks. Küll tuleb silmas pidada, et eluasemelaenu intressimäära moodustab intressimarginaal ja sellele lisanduv positiivne euribor. Täna, kus euribor on allpool…
Portaali KV.EE kaudu pakuti septembris 2019 Eestis müügiks 2711 maja. Majade müügipakkumiste keskmine hind oli 1192 €/m². Võrreldes aastataguse ajaga on majade müügipakkumiste keskmine hind kerkinud 4%. Maakonnakeskustest suurim majade müügipakkumiste arv on Tallinnas. Tallinna majade eest küsiti septembris keskmiselt…
Jätkuvalt aktiivse elamispindade nurgakivi on tööjõuturg. See tähendab, et suure elamispindade nõudluse loovad kõrge tööhõive ja sellega paralleelselt madal tööpuudus. Oma täiendava osa annavad kerkivad palgad ja mõistlikud laenutingimused. Eesti tööpuuduse määr oli 2019 II kvartalis statistikaameti andmetel 5,1%. Harjumaal…
Keskmine koduostja kuuleb-loeb meediast, et korterite ruutmeetrihinnad on tõusnud lakke ja nii see pidavat vist jäämagi. Hinnad löövat rekordeid, mis muudab unistuse uue kodu soetamisest järjest kättesaamatumaks. Nii võiks valitsust kiruda ja kadedusega needa kinnisvaraarendajaid, kes ei-tea-kellele hakkavad naabruskonda jälle…
Eesti eraisikute laenude jääk oli 2018. aasta lõpu seisuga 8,8 miljardit eurot. Neist laenudest 7,6 miljardit olid eluasemelaenud. Aktiivne kinnisvaraturg ja laenuvõtmine panevad küsima, kas laenukoormus on kasvanud tempoga, kus laenuvõtjad saavad otsa? Ega laenusummad ei ole üle jõu käivad?…
Eesti majanduse hetkeseis on tugev ja rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kasvab majandus tänavu 3,3 protsenti ja 2020. aastal 2,2 protsenti. Maailma majanduse ja Eestit kõige rohkem mõjutavate teiste riikide majanduse väljavaade on viimastel kuudel nõrgenenud ja seetõttu kasvab Eesti majandus ka…
Poliitiline ebakindlus ohustab euroala majanduskasvu väljavaadet. Poliitiline turbulents avaldab maailmamajandusele negatiivset mõju. USA ja Hiina vahelise kaubanduskonfliktiga ja Brexitiga seotud ebakindlust võimendavad geopoliitilised pinged ka mujal maailmas. Tugev tööjõuturg ning teenuste sektor on euroala majandust veel toetanud. Samas on poliitilised…
Maailmamajanduse tuleviku osas jätkub veel ka optimistlike stsenaariumeid. Veidrad ajad maailmamajanduses on kestnud juba mõnda aega. Kaubandussõda, Brexit, negatiivsed intressimäärad, Saksa tööstuse hädaorg – ainest sünge tulevikupildi maalimiseks leiab küllaga. Pessimistide leiavad oma viimsepäeva ennustustele kinnitust intressimäärade ebaloomulikest liikumisest, kus…
Statistikaameti hinnangul oli keskmine brutopalk selle aasta teises kvartalis 1419 eurot, olles aastaga kasvanud 7,4%. Võrreldes 2018. aastaga on palkade kasvutempo veidi aeglasem. Palgakasvu veduriks on jätkuvalt avalik sektor. Ettevaates toob eksporditurgude jahenemine siiski kaasa palgakasvu edasise pidurdumise. Juba mõnda…
2019 II kvartalis oli Eesti panga andmetel eluasemelaenude jääk 7,8 miljardit eurot. Tähtajaks tasumata eluasemelaenude jääk oli samal ajal 186 miljonit eurot. See teeb 2,4% eluasemelaenude kogujäägist. On tähelepanuväärne, et viivituses olevate eluasemelaenude jääk on nii eurodes kui laenude kogujäägi…
Kuigi tööjõu-uuringu andmetel püsib tööturg endiselt tugev, leiab otsija esimesi märke tuule pöördumisest. Järgmisel aastal võib oodata töötuse väikest kasvu, seda ennekõike probleemide tõttu tööstussektoris. Pikemas vaates on Eesti krooniline häda aga tööjõu-, mitte tööpuudus. Täistööhõive teises kvartalis veel püsis…
Hõive kasvas teises kvartalis veelgi Teises kvartalis tööturu numbrites olulisi muutusi ei toimunud. Hõive määr oli endiselt rekordkõrge ja tööpuudus erakordselt madal. Statistikaameti andmetel tõusis hõivatute arv teises kvartalis võrreldes aastataguse ajaga tuhande inimese võrra. Töötajate arv kerkis suhteliselt vähe,…
Tööturu olukord on endiselt töötajasõbralik Töötuse määr oli teises kvartalis 5,1% Lühiajaliste välismaiste töötajate arv suurenes märgatavalt Tööstussektori tööandjad on muutunud edasise hõive kasvu osas pessimistlikumaks 2019. aasta teises kvartalis oli tööpuudus Eestis 5,1%. Töötus oli küll veidi suurem eelnevatest…
Statistikaameti andmetel kasvab jätkuvalt hõive 50–74aastaste seas. Selles vanuserühmas hõivatute arv on viimase 10 aasta kõrgeim. Töötuse määr oli selle aasta teises kvartalis 5,1%, tööjõus osalemise määr 71,7% ning tööhõive määr 68,1%. Hõivatuid oli hinnanguliselt 667 700 ning töötuid 35 700. Tööturu…
