Uudiste arhiiv

 

Miks soetatakse kinnisvara?

Kinnisvara soetamisel vĂ”ib olla mitmeid pĂ”hjuseid. Kes tahab osta kodu, kes vajab elukohta paariks nĂ€dalaks. Kolmas otsib moodust, kuidas leivaraha teenida. Juriidiliselt on kinnisvara puhul tehinguobjektiks fĂŒĂŒsiline maatĂŒkk vĂ”i hoone. Tegelikult ostetakse ikkagi seda, mida kĂ”nealuse kinnisvara tarbimisest on vĂ”imalik

Kinnisvarakalender: veebruar 2002

05/02 Mitmed Tallinna majavalitsused erastanud Toomas Tooli ja Rait Lukase firma AS BREM vĂ”lgneb Tallinna Soojusele ja Tallinna Veele kĂŒmneid miljoneid kroone. 06/02 Tallinna linn kavatseb Rocca al Mare Tivoli AS-i kohtusse anda, et saada kĂ€tte 5,6 hektari suuruse maatĂŒki

Laenuturu rahunemine hoiab hinnad paigal

Hinnanguliselt soetatakse ligi 90% elukondlikust kinnisvarast pangalaenu abil. Nii kasvas eluasemelaenude kÀive eelmisel aastal 2000. aastaga vÔrreldes ligemale poole vÔrra, moodustades aasta lÔpus 2,8 miljardit krooni. 2000. aasta kinnisvaraturu esimese mÀrksÔnana mainiti laenuturgu ja selle aktiveerumist. 2001. aasta annab laenuturu

Eluasemelaenude turg veel tÔususuunal

Eluasemelaenud Hinnanguliselt soetatakse ligi 90% elukondlikust kinnisvarast pangalaenu abil. SeetĂ”ttu on kinnisvara turutrendide hindamise seisukohast oluline laenudĂŒnaamika jĂ€lgimine.2000. aasta kinnisvaraturu esimese mĂ€rksĂ”nana mainiti laenuturgu ja selle aktiveerumist. 2001. aasta annab laenuturu aktiivsusest juba uue arusaama. Eluasemelaenude kĂ€ive kasvas 2001. a.

ERI Kinnisvara: Kinnisvaraturu suhtes tuleb konservatiivsemad hoiakud vÔtta

2001. a. leidis kogu Eesti kinnisvaraturul aset mĂ€rkimisvÀÀrne hinnatĂ”us, mis kĂŒĂŒndis 40-50 protsendini. Peamine hinnatĂ”us puudutas Tallinna magalarajoone. Siiski ei tohiks hinnatĂ”usust, mis Eesti tulul on ĂŒleafisheeritud, vaimustusse sattuda, sest tegemata on realiseerimata kasumiga, mis turuolukorra muutudes vĂ”ib veel kahjumiks

Pangad vĂ”ivad nĂ”uda odavnevate korterite sundmĂŒĂŒki

ASi ERI Kinnisvara hinnangul vĂ”ivad pangad hakata nĂ”udma laenusaajatelt tĂ€iendavaid tagatisi ja panditud korterite sundmĂŒĂŒki, sest mullu hoogsalt kallinenud korterid peavad majanduskasvu pidurdumise tĂ”ttu hakkama uuesti odavnema. Kinnisvara hinnatĂ”usu mootor on ERI Kinnisvara analĂŒĂŒtiku TĂ”nu Toomparki kinnitusel majanduskasv, mis hakkas

ERI Kinnisvara: turule saabub muutusteaeg

Tagasivaade 2001. aastale 2001. a. leidis elamispindade sektoris aset mÀrkimisvÀÀrne kinnisvara hinnatÔus. HinnatÔus puudutas peamiselt Tallinnat ja Harjumaad, kus sooritati 2001. a. I-III kvartali andmetel 44% Eesti kinnisvaratehingutest, mis moodustasid 72% kÔigi tehingute vÀÀrtusest (andmed: Eesti Statistikaamet). VÀhemal mÀÀral puudutas

Tallinna mÀgede korterite hinnad I kvartal 2002. a.

MustamĂ€e m2 hind MĂ€rkused SĂ”pruse pst. kesklinna poole jÀÀv osa, SĂŒtiste tee, Mooni tn. A 7500-8500 KĂ”rgemalt hinnatud tĂ€nu linnale lĂ€hemal asumisele, teenindusasutused lĂ€hedal B 6500-7500 C 6000-6500 Siili telliskivimajad A 8500-9500 Tellismajad on vĂ€ga soovitud kaup B 7500-8500 C

ELiga liitumisel kinnisvarahinnad tÔusevad

Palju on spekuleeritud teemal kinnisvara ja Euroopa Liit. Mis saab kinnisvarahindadest Eesti ELi astumisel? Kuidas muutuvad rendi- ja ĂŒĂŒrihinnad? Kas maa hind tĂ”useb tĂ”esti kĂŒmnekordseks? Ühest ja konkreetset vastust, et kui mitu korda hinnad suurenevad, on raske anda. HinnatĂ”usu vĂ”ib

Kinnisvara ostes tuleb hinnata kÔiki kulutusi

On tavapĂ€rane, et Eesti inimese elus otsustab suure osa tegemistest kauba hind. Nii ka kinnisvara puhul, kus laenuga uue kodu soetamisel saavad otsustavaks laenuasutuse nĂ”utav omafinantseering ja hilisem igakuine laenumakse. Esmapilgul tundub ĂŒlilihtne lĂ€hitulevikus lisaks Ă€sjavĂ”etud laenule uus rahahunnik vĂ€lja

Euroliiduga liitumine tÔstab kinnisvara hinda

Palju on spekuleeritud teemal kinnisvara hindade muutus ja Euroopa Liit. Mis saab kinnisvarahindadest Eesti astumisel Euroopa Liitu? Kuidas muutuvad rendi- ja ĂŒĂŒrihinnad? Kas maa hinda tĂ”useb tĂ”esti kĂŒmnekordseks? Ühest ja konkreetset vastust, et kui mitu korda hinnad suurenevad, on praegu

ELiga liitumisel kinnisvarahinnad tÔusevad

Palju on spekuleeritud teemal kinnisvara ja Euroopa Liit. Mis saab kinnisvarahindadest Eesti ELi astumisel? Kuidas muutuvad rendi- ja ĂŒĂŒrihinnad? Kas maa hind tĂ”eseb tĂ”esti kĂŒmnekordseks? Ühest ja konkreetset vastust, et kui mitu korda hinnad suurenevad, on raske anda. HinnatĂ”usu vĂ”ib

ĂœĂŒrileandja soovib kindlat puhastulu

Elamispindade turule tĂ”i kevadsuvi oodatud hinnamuutused, mille raskuspunkt on kandunud mĂ€gedele. Seda pĂ”hjusel, et ĂŒha suurem hulk inimesi on vĂ”imelised vĂ”tma pikaajalist laenu, mille abil endale uus kodu soetada. LaenuvĂ”tmist soodustab pankade vastutulelik laenupoliitika, mis peamiselt seisneb omafinantseerimise alandamises ja

ĂœĂŒrileandja soovib kindlat puhastulu

Elamispindade turul on kevad-suvi toonud oodatud muutusi. Turu hinnamuutuste raskuspunkt on kandunud “mĂ€gedesse”. Seda eelkĂ”ige pĂ”hjusel, et ĂŒha suurem hulk inimesi on vĂ”imelised pikaajalise laenu vĂ”tmiseks, mille abil endale uus kodu soetada. ÕismĂ€el on minimaalne korteri ruutmeetri hind 6000 krooni,

Laenumahud kasvavad, intressimÀÀrad pĂŒsivad stabiilsed

Eluasemelaenud 2001. aasta I kvartalis vÀljastasid Eesti kommertspangad eluasemelaene 411 miljonit krooni. VÔrrelduna eelmise aasta sama perioodiga suurenes laenude vÀljastamine 9%. Eluasemelaenude jÀÀk seevastu suurenes 3,5 miljardilt kroonilt 4,6 miljardini, mis kasvuprotsendiks teeb 34%. VÀljastatava laenu mahust kiiremini kasvav laenujÀÀk

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis jÀrgmisena:

11.-18.10.2023 Kinnisvara tÀiendkoolitus