Uudiste arhiiv

 

Aeglustuv hinnatõus seab korterite üüriäri löögi alla

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Keskmisest kõrgema inflatsiooniga käib enamasti kaasas kinnisvara nominaalse väärtuse kasv. See soosib kinnisvarainvesteeringuid ja laenuvõtmist. Tänaseks on inflatsioon alanenud 1,1 protsendini ja kinnisvara väärtuse kasvule ennustatakse samuti aeglustumist. Need tegurid seavad teatava löögi alla tänased elamispindade üürisektorisse tehtavad investeeringud. Tänase

Üürimajad – nõudlus kasvab, pakkumist pole

Aktiivse üürituru ning kasvanud hinnataseme valguses on üürimajade rajamine taas aktuaalne teema. Ka riik on äsja teinud sellekohase uuringu, millest järeldub, et sellist tüüpi kinnisvara oleks vaja. Paraku ei ole pakkumine veel nõudlusele järgi jõudnud. Üürimajade rajamine oleks tegelikult traditsiooni

Rikkaks üüriäris: kui oluline on üüriäris äriplaani koostamine?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Äriplaani koostamine on igal juhul mõistlik mõte. See aitab aru saada, kas äril on jumet ehk kas see toodab kasumit.

Kinnisvaraettevõtete müügitulu suurenes aastaga kolmandiku

Esialgsetel andmetel oli 2013. aastal ettevõtlussektori kogukasum 3,1 miljardit eurot, mis oli 5% suurem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ettevõtlussektori kogukasum kasvas neljandat aastat järjest. Võrreldes 2012. aastaga suurenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumi juurdekasvu andsid peamiselt siseturul tegutsevad

Kinnisvara on tulusaim välja üürida ettevõtja või FIE-na

Kui eraisik tasub üüritulu pealt makse, siis FIE või ettevõttena saab tulust kinnisvarale tehtud kulutused maha arvata ning maksta tulumaksu vaid kasumi pealt. Praegu on kinnisvara üüriturul olukord, kus üürileandja ja -võtja vahetavad igakuist üüriraha n-ö mustalt, sest kinnisvaraomanik saadud

Tööjõukuludest tingitud hinnasurve püsib tugev

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk aastavõrdluses 2013. aasta viimases kvartalis 7,6% ja brutotunnipalk 8,3%. Hoolimata majanduse reaalkasvu seiskumisest kiirenes reaalpalga kasv aasta arvestuses 6,0%ni. Reaalpalga kasvu kiirendas ka inflatsiooni aeglustumine. Kuigi majapidamiste ostujõud on aastaga märgatavalt suurenenud, võib majanduskasvust lahknev

Arco Vara AS müüs OÜ Arco Ehituse

Tulenevalt grupi tegevusstrateegia muutumisest lõpetas grupp 2013.a. ehitusteenuse pakkumise kolmandatele isikutele, sealhulgas keskkonnaehituse valdkonnas. Eeltoodud põhjustel võõrandas AS Arco Vara 14. veebruaril 2014. aastal  100% tütarettevõtte OÜ  Arco Ehituse  osa Stratcorp OÜle. Osa müügihind koosnes kahest osast: a)     Osa üleminekul 10

Merko Ehituse aasta puhaskasum kasvas 36%, ettepanek maksta dividendiks 0,41 eurot aktsia kohta

Merko Ehituse 2013. aasta müügitulu ulatus 262,7 ning puhaskasum 10,4 miljoni euroni, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 5,5% ja 36,3%. Juhatus teeb ettepaneku maksta dividendidena välja 7,26 miljonit eurot ehk 0,41 eurot aktsia kohta, mis annab 2013. aasta

Vähese nõudluse ja investeerimisaktiivsuse tõttu on ettevõtete laenuaktiivsus väike

Eesti Pank

Ettevõtete rahastamisolukord oli 2013. aastal suhteliselt hea ja majapidamiste oma paranes. Tänu suurenenud ettevõttesisestele jooksvatele vahenditele, kogutud puhvritele, suurenenud laenuvõtmisvõimele ja pangalaenude baasintressimäärade madalale tasemele oli ettevõtete rahastamisolukord suhteliselt hea ega piiranud väga nende äritegevust ja investeeringuid. Tänu suurenenud sissetulekutele ja

EfTEN Kinnisvarafond teenis 2013 aastal 10,2 miljonit eurot puhaskasumit

EfTEN Kinnisvarafond teenis 2013 aastal esialgsetel auditeerimata andmetel 10,210 miljonit eurot puhaskasumit, aasta varem moodustas kinnisvarafondi kasum 4,650 milj eurot. EfTEN Kinnisvarafondi müügitulu moodustas 2013. aastal 10,225 miljonit eurot, mis on 90% rohkem kui aasta varem. EfTEN Kinnisvarafondi juhatuse esimehe

Raivo Rand: Eesti arengus on oluline roll üürimajadel

31. jaanuaril Keskerakonna ja Tallinna linna koostöös korraldatud majanduskonverentsil „Eesti majanduse väljavaated 2020. aastatel“ esinenud ehitusettevõtja Raivo Rand rääkis, et Eesti majanduse arengus tuleks tõsta olulisele kohale üürikortermajade rajamine. „Eesti üürikorterite, eriti uute üürikorterite turul on väga palju arenguruumi, kus

Eluasemelaenuportfell suurenes aastaga 50 miljoni euro võrra

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumaht kasvas 2013. aastal 1,3%. Laenu- ja liisinguportfelli maht suurenes aastaga 185 miljoni euro võrra 14,9 miljardi euroni. Ettevõtete laenuportfelli aastakasv aeglustus aasta lõpuks 2%le. Ettevõtted võtsid detsembris pikaajalisi laene ja liisinguid novembriga

Rikkaks üüriäris: Kas väljaüürimiseks sobib paremini uus või vana korter?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Uhiuue korteri puhul tuleb selle väljaüürimise äriplaan väga hoolega läbi kaaluda, kas väljaüürimine annab üürileandjale soovitava tootluse ehk kasumi. Väga tõenäoliselt

Priit Värk: Kas riik peaks rajama uusi kodusid?

Eesti on omanike keskne riik, kuid vargsi on hakatud avalikult arutama selle üle, kas meie elamufondis peaks olema suurem osakaal üüripindadel. Tegemist ei ole olnud pelgalt intellektuaalse mõtteharjutusega vaid üürikorterite rajamiseks on kerkinud vajadus peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks, kooli lõpetanud

Keskmise palga eest saab 1-toalise Lasnamäel

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul saab 950-eurose keskmise brutopalga eest osta pangalaenuga 1-toalise korteri Lasnamäel. “Keskmise palga eest saab ligi 40 000 eurot laenu, mille igakuine tagasimakse on 250 eurot. Samas peab ise koguma ka veerandi jagu omafinantseeringut. Sama