Uudiste arhiiv

 

Kinnisvaravahenduse tulevikusuunad

Vaadates Eesti kinnisvaraturgu paariaastases perspektiivis võib maaklerfirmade töös prognoosida mitmeid olulisi arengusuundumusi. Tänane kinnisvaraturg on üliaktiivne. See toob turule palju üritajaid, kes tehingute arvu vähenedes üksteisele märkimisväärset konkurentsi hakkavad pakkuma. Jätkusuutlikkust taotlev vahendusfirma peab arvesse võtma mitmeid suundumusi. Oluline trend

Kliente hakatakse meelitama personaalteenusega

Vaadates Eesti kinnisvaraturgu paariaastases perspektiivis, võib maaklerfirmade töös prognoosida mitmeid olulisi arengusuundumusi, millest peamine on personaalteenuse pakkumine klientidele. Oluline trend on kliendigruppide diferentseerumine. See tähendab, et erinevad kliendisegmendid võtavad selgejoonelised piirid. Näiteks teeb üks kliendisegment ühekordse korteriostutehingu, teine – arendaja

Lao- ja tootmispindade hinnad ei muutu

Olulisim turusektor on lao- ja tootmispindadele suurusega 400-500 ruutmeetrit, kus üürileandjad on valmis konkreetse üürniku jaoks tegema investeeringuid. Aja jooksul on konkurents üürileandjate vahel tihenemas. Selle käigus tekib üürileandjatel ka väiksemate pindade juures valmidus investeerida konkreetse objekti kvaliteeti ja/või varustusse,

Lao- ja tootmispindade hinnad ei muutu

Olulisim turusektor on lao- ja tootmispindadele suurusega 400-500 m², kus üürileandjad on valmis konkreetse üürniku jaoks tegema investeeringuid. Aja jooksul on konkurents üürileandjate vahel tihenemas. Selle käigus tekib üürileandjatel ka väiksemate pindade juures valmidus investeerida konkreetse objekti kvaliteeti ja/või varustusse,

2003. aasta kinnisvaraturu määravad pangad

2002. a. kinnisvaraturg oli Eestis aktiivne. Läbi sai elatud kinnisvara hinnalangus, mis küll aasta lõpuks juba unustati. Tormiline kaubanduskeskuste arendamine ei paista peatuvat – Tallinnas on juba elanikkonna kohta kaubanduspindu 75% ELi tasemest. Olulise tõuke sai elamuehitus, kus kasutusse lubatud

Investeerida kinnisvarasse või aktsiatesse?

Kinnisvara- või aktsiainvesteeringu vahel kaaludes tuleb erinevaid nüansse, mis neid kahte vara liiki eristavad. Allpool toodud mõned neist. KINNISVARA AKTSIA Kõik kinnisvaraobjektid (isegi sama otstarbega) on erinevad, koguni unikaalsed Kõik ühe firma samaliigilised aktsiad on sarnased ning kannavad samu õiguseid,

Põllumaad soovib osta kohalik

Euroopa Liiduga liitumine annab võimaluse põllumaa hinnatõusuks. Meeletutel hinnahüpetele ei anna võimalust suur hulk söötis seisvat põllumaad. ELiga liitumisel avaldavad kinnisvarahindadele survet järgmised asjaolud:– inimeste ja kaupade vaba liikumine – annab võimaluse kinnisvara nõudluse suurenemiseks; – riigi risk ja intressimäär

Juhtkirja taustainfo: Põllumaad soovib ka tulevikus osta kohalik

Eesti liitumine Euroopa Liiduga annab võimaluse põllumaa hinnatõusuks. Meeletutele hinnahüpetele ei anna võimalust suur hulk söötis seisvat põllumaad. Euroopa Liiduga liitumisel avaldavad kinnisvarahindadele survet järgmised seitse asjaolu: inimeste ja kaupade vaba liikumine. Loob võimaluse kinnisvaranõudluse suurenemiseks; riigi risk ja intressimäär.

Üüri piirmäärad tuleb koheselt kaotada

Nn. sundüürnikega ehk tagastatud majades elavate üürnikega seonduvad mitmed keerulised ja kiiret lahendamist vajavad probleemid. Ühest küljest on omavalitsuse kehtestatud üüri piirmääradega allasurutud hinna tõttu majaomanikul võimatu teha hoonesse investeeringuid. Teisest küljest elamispinna kvaliteet jätkuvalt halveneb, mis tekitab probleeme üürnikule.

Õppetund kinnisvaraturul

Tüüpkorterite hinnatõus ja sellele jaheda du?ina järgnenud 5-15% hinnalangus on tekitanud vastakaid tundeid. Ühest küljest kirutakse aplaid kinnisvaramaaklereid, kelle süül taoline olukord oleks justkui tekkinud. Tasakaalukamad arvajad ütlevad, et ehk korterid ei olegi nii väga kallid – rahval on lihtsalt

Kinnisvara hinnatõus ja tüüpkorterite hinnalanguse õppetunnid

Tüüpkorterite emotsioonidesse jõudnud ja laialt meedias kajastamist leidnud hinnatõus ning sellele jaheda duðina järgnenud 5-15 protsendiline hinnalangus on tekitanud vastakaid tundeid. Ühest küljest kirutakse aplaid kinnisvaramaaklereid, kelle süül taoline olukord oleks justkui tekkinud. Tasakaalukamad arvajad ütlevad, et ehk korterid ei

Tallinna elamuehitusprogramm ei too oodatud tulu

Tallinna linna plaan suurejoonelise elamuehitusprogrammi “5000 eluaset Tallinnasse” elluviimiseks nõuab sügavat analüüsi, et välja selgitada sellise kinnisvaraturule sekkumise lähemad ja pikemad tagajärjed. Seejuures tuleb olulist tähelepanu pöörata demokraatiaprintsiipidele ehk sellele, et vähemusele (sundüürnikele ja abivajajatele) suunatud programmid ei riivaks olulisel

Jaga kortereid ja valitse

5. aprilli Äripäev (“Linna korterid rändavad turule”) kirjutas sellest, kuidas erastatakse munitsipaalile kuluvaid kortereid Lasnamäel. Erastati kortereid, mis olid jäänud erastamata elaniku vähese maksejõu tõttu. Osalt oli artiklis kajastamist leidnud erastamiste põhjenduseks asjaolu, et elamispindade halduskulud ületavad saadavat tulu, mistõttu

Jaga kortereid ja valitse

05. aprilli Äripäev (Virkko Lepassalu, “Linna korterid rändavad turule”) kirjutas sellest, kuidas erastatakse munitsipaalile kuluvaid kortereid Lasnamäel. Erastati kortereid, mis erastamata jäänud elaniku vähese maksejõu tõttu. Osalt oli artiklis kajastamist leidnud erastamiste põhjenduseks asjaolu, et elamispindade halduskulud ületavad saadavat tulu

Kuidas abistada sundüürnike?

Taas aktiveerunud sundüürnike temaatika ja selle taustal avaldatud Tallinna enneolematult mastaapsed elamuehituse plaanid tõstatavad küsimuse, kas sundüürnikele on vaja toetusi? Kui jah, siis millisel määral? Ühiskond peab üheskoos otstarbekalt ja ratsionaalselt tegutsema. See kindlasti hõlmab endas ka abivajajate abistamist. See

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine