Uudiste arhiiv

 

Statistika: eluasemelaenude käive langes aasta esimeses kvartalis 24 protsenti

Eluasemelaenude jäägi juurdekasv on võtnud selge suuna vähenemise suunas, kuid kõver graafikul on veel selgelt kõrgel nulli kohal. 2008. a. I kvartalis suurenes eluasemelaenude jääk võrreldes aasta varajasema ajaga 25%. Küll on aga võrreldes aasta varajasemaga vähenemas väljastatavate laenude käive.

Langevate hindadega turul on dirigendikepp ikkagi ostja käes

Suur kinnisvarapakkumiste ja kasin tehingute hulk on tekitanud olukorra, kus hinna üle kauplemine on saanud kinnisvaratehingu loomulikuks osaks. Võrreldes keskmisi pakkumishindu keskmiste tehinguhindadega, selgub, et nende kahe numbri vahe on koguni 18%. Lähtudes kv.ee portaali statistikast, võime öelda, et elamispindade

SLÕL: Arnold Rüütli miljoniprojekt

Kinnisvaraspetsialistide hinnangul maksab Kadrioru pargi kinnistu, mille Rüütel endale majaehituseks välja valis, vähemalt 5-6 miljonit krooni. Ekspresident Arnold Rüütel on valmis omal kulul ehitama endale eluaseme ja tööruumid, kui presidendikantselei annab tema kasutusse tühja 2425ruutmeetrise kinnistu Kadrioru pargi veerel Kadri

Nõuanne: Eluasemelaenu võtmisel on tähtsaim intressimäär

Kinnisvaraturg laiemalt ja elamispindade turg kitsamalt on väga paljuski seotud laenude väljastamisega. Eluasemeturgu mõjutavad ühest küljest kinnisvaraarendajatele antavad laenud kinnisvaraarendamiseks. Nõudluse poolt mõjutavad eelkõige eluasemelaenud. Järgnevalt on vaadeldud, millised tegurid mõjutavad eluasemelaenu võtmist. Tähtsaim on intressimäär Intressimäär on teiste sõnadega

Keskmine elamispindade pakkumishind alla 20 000 krooni

Keskmisi elamispindade pakkumishindasid käsitleva KV.EE Indeks on langenud allapoole ümmargust 20 000 krooni taset. Veel aasta tagasi oli KV.EE Indeksi alusel keskmine portaalis pakutava elamispinna ruutmeetrihind 22 224 krooni. Tänase seisuga on keskmine pakkumishind langenud 19 946 kroonini ehk 10,3

Postimees: Eestlasel tuleb veel aastaid vireleda

Kustumas on kinnisvarabuumi ajal süttinud lootus, et eestlane rabeleb välja Nõukogude aja kitsastest oludest – üha enam inimesi suudab endale soetada vaid tillukese korteri. Pankade ja kinnisvarafirmade andmetel kasvab nende inimeste arv, kes ostavad laenuraha eest 1-2-toalise korteri ja eelistatult

Statistika: kõrgemasse tuludetsiili kuulujad säästavad vähem

Kõigi tuludetsiilide sissetulek leibkonnaliikme kohta 2007. aastal suurenes vahemikus 20,6 kuni 23,3 protsenti. Ühegi tuludetsiili sissetulek ei suurenenud teistest märkimisväärselt rohkem või vähem. Võrreldes aasta varajasema ajaga, mil sissetulekute tõusu vahemik oli 22-35 protsenti, oli 2007. aastal sissetulekute kasv ühtlasem.

Arengut jätkub aastakümneteks

2007. a. alguse seisuga oli Eestis eluruume ühe elaniku kohta keskmiselt 28,9m2. See on 1,6m2 enam kui 2001. a. Sellest juurdekasvust 25% ehkj 0,4m2 lisandus 2006. aasta jooksul. 1000 inimese kohta oli 2001. aastal Eestis 455 elamispinda. Aastaks 2007 oli

Eluasemeturul ringleb mullusest 40% vähem raha

Kiired muutused Eesti kinnisvaraturul on viimaste aastate vältel hoidnud seda sektorit pea igapäevaselt meedia tihendatud tähelepanu all. Prognoositakse ja arvatakse palju, mis turul toimuma hakkab, sageli jääb vajaka arvamuste põhjendatusest. Alljärgnevalt on vaadeldud eluasemelaenude ja eluasemekäivete mõju tänasele elamispindade turule.

Äripäev: Nukrad meeleolud jätkuvad

Aasta alguses Äripäeva kinnisvararubriigis tehtud ennustused on suures osas täitumas, kinnisvaraturul valitsevad stagnatsioon ja hinnalangus. Jaanuaris kirjutasime, et see aasta toob kinnisvaraturule totaalse stagnatsiooni ning uinumise, elumärke võib oodata alles neljandaks kvartaliks. Äripäeva ennustuse kohaselt jätkub aasta esimesel poolel sügisel

Statistika: kulutused eluasemele suurenesid 10 protsenti

Leibkonna liikme netosissetulek on aastaga jõudsalt kasvanud. Aastaga suurenes see 21 protsenti. Küll ei ole samas tempos suurenenud kulutused eluasemele, mis kasvasid 2007. aastal kõigest 10 protsenti. Sissetulekust vähem ehkl 17 protsenti suurenesid kulutused. Kuu lõikes ületas leibkonna liikme sissetulek

Kuidas osta uus kodu laenu abil?

Järgnevalt kirjeldame korteri ostmist eluasemelaenu abil. Esmapilgul võib tunduda, et notari, müüja, ostja, maakleri ja laenuandja kokkuviimine ühe laua taha on keeruline. Ületamatut selles siiski midagi ei ole. Alustada tasub laenuvõime selgitamisest Esimese sammuna on kinnisvara ostuhuvilisel mõistlik pöörduda kodupanka,

Äripäev eetris: kas hinnad langevad aasta lõpuks kolm korda?

Täna oli Kuku Raadios saade Äripäev eetris, kus ajakirjanike Igor Rõtov ja Kristina Traks seltsis sai arutatud Eesti kinnisvarahindade perspektiividest. Saadet saab kuulata siit: Äripäev eetris 2008-04-29.

4500 korterit Tallinnas ja Harjumaal vabalt saada

Aripaev.ee lehel kinnisvarablogi pidav Tõnu Toompark ütles Kuku raadiosaates “Äripäev Eetris”, et täna on Tallinnas ja Harjumaal vabalt saada 4500 korterit, mida omanikul vaja ei lähe. “Igal juhul tasub täna korterit ostes hinda alla tingida,” kommenteeris seda näitajat Äripäeva peadirektor

Äripäev Eetris: enamik eraisikust üürileandjaid tüssab maksuametit

Aripaev.ee lehel kinnisvarablogi pidav Tõnu Toompark ütles Kuku raadiosaates “Äripäev Eetris”, et eraisikust üürileandjad ei ole maksuameti sõbrad. Toompark andis sellega mõista, et valdav enamus eraisikust üürileandjaid tüssab maksuametit. Artikli autor on Annika Matson, artikkel ilmus 29/04/2008 ajalehes “Äripäev”.