Uudiste arhiiv

 

Kinnisvarailm ootab juba pikisilmi taeva selginemist

Kinnisvaraspetsialistide seas puudub üksmeel, milliseks kujuneb algava kevadhooaja kinnisvarailm – selle väljendamiseks kasutatakse sõnu “emotsionaalne” ja “stabiilne”, konkreetse prognoosiga ei söanda keegi välja tulla. Ka esimese kvartali müüginumbrid ulatusid kinnisvarafirmadel seinast seina. Oli neid, kelle läbimüük jäi oodatust väiksemaks ja

Toompark: vara võiks osta krooni eest

Kinnisvara asjatundja Tõnu Toomparki sõnul on äkiliste hinnatõusude aeg ümber saanud, ent kinnisvara võiks osta ikkagi enne, kui maksevahendiks on euro. Toompark arvab, et iseenesest on euro abivahend, mis aitab kaasa majanduse elavdamisele ning mingit negatiivset mõju kinnisvaraturu arengutele sel olla ei

Tallinn-Tartu-Pärnu: olukord on hea, kuid mitte lootusetu

Tallinna korteriomandite turg on vaikselt elu sisse saamas. Tartu turg seisab paigal ja Pärnu graafikud on hüplikud nagu sellele linnale tavapärane. Iga järgnev tõus ei tähenda kümnetesse või sadadesse protsentidesse küündivat uut buumi. Iga järgnev langus ei pea olema kivina

Konverents “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”

“KUHU LIIGUB EESTI KINNISVARATURG?” EESTI KINNISVARAFIRMADE LIIDU KONVERENTS 23. aprillil 2010. a. Eesti Rahvusraamatukogu väikeses saalis, Tõnismägi 2, Tallinn. Konverentsi tasu 1300 krooni, EKFL liikmesfirma töötajale 950 krooni (ei lisandu käibemaks). Info ja eelregistreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Statistika: põhivarainvesteeringud

2009. aastal tegid Eesti ettevõtted statistikaameti andmetel põhivarainvesteeringuid kokku 26,6 miljardi krooni väärtuses. Kinnisvaravaldkonnaga haakus neist investeeringutest 15,7 miljardit krooni. Hoonete ja rajatiste ehitamisele ja rekonstrueerimisele kulus 8,6, hoonete ja rajatiste soetamisele 5,1 ja maa ostule 2 miljardit krooni. Aastane

Kas tahad teada, mis toimub Eesti elamispindade turul?

Käes on kevad ja elamispindade turul on palju uut. Mõned arendajad on alustanud uute projektidega, mõned neid alles planeerimas. Kolmandad tõmbavad sootuks tegevust kokku. Täna on paras aeg kokku võtta 2010. aasta I kvartalis toimunu. Pakun välja, et tulen ja

Statistika: kinnisvaratehingute arv ja väärtus inimese kohta

Kinnisvaraturu aktiivsuse hindamisel on absoluutnumbrite kõrval abilisteks suhtarvud. Järgnevalt on vaadeldud kinnisvaratehingute hulka ja väärtust inimese kohta maakonniti. Andmete aluseks on maa-ameti ja statistikaameti andmed. Eestis tehti 2009. aastal keskmiselt 29 kinnisvaratehingut 1000 inimese kohta. Kõige aktiivsem piirkond oli mullu

Noorte vähesus pidurdab kinnisvaraturgu

Väikelinnade ja maakohtade kortermajade ning kehvemas korras eramute puhul on eriti suur oht, et nende hind hakkab kinnisvaraturul oluliselt langema, kui kümmekonna aasta pärast väheneb järsult elu alustavate noorte arv. Pindi Kinnisvara juhatuse esimehe Peep Soomani sõnul on kinnisvara müümiseks

Konverents “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?” 23. aprillil Rahvusraamatukogus

“KUHU LIIGUB EESTI KINNISVARATURG?” EESTI KINNISVARAFIRMADE LIIDU KONVERENTS 23. aprillil 2010. a. Eesti Rahvusraamatukogu väikeses saalis, Tõnismägi 2, Tallinn. Konverentsi tasu 1300 krooni, EKFL liikmesfirma töötajale 950 krooni (ei lisandu käibemaks). Info ja eelregistreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Statistika: kinnisvaratehingud piirkonniti

Suurem osa ehk 41% kinnisvaratehingutest tehakse maa-ameti andmetel Eesti majanduse suurimas ja tugevaimas tõmbekeskuses Tallinnas ja Harjumaal. Tallinna ja Harju maakonna kõrgem kinnisvara väärtus tähendab aga seda, et tehingute koguväärtusest jääb pealinna regiooni kanda 61%. 2009. aasta kinnisvaratehingute rahaline maht

Statistika: elamispindade turu aktiivsus

Kinnisvaraturu aktiivsuse ootuses on mõistlik vaadata, kui suur hulk elamispindu on käibes. Liites kokku maa-ameti andmetest kõi eluruumidega tehtud tehingud saame, et 2009. aastal sõlmiti eluruumidega, st korteritega, elamutega ligi 21 000 tehingut. Statistikaameti andmetel on Eesti eluruumide arvuks 650

Statistika: kinnisvaratehingud objekti liigiti

Eestis tehti 2009. aastal maa-ameti andmetel kokku pea 40 000 kinnisvaratehingut. Tehingutest suurima osa moodustavad korteriomandina eluruumid, millega tehti tehinguid 15 000. Proportsionaalselt järgmise osa tehingutest moodustab hoonestamata maaga tehtavad tehingud. Hoonestamata maa tehinguid tehti 2009. aastal 7800, millele lisandub

Statistika: kinnisvaratehingute väärtus tipust neli korda kukkunud

2009. aasta jooksul sõlmiti Eestis statistikaameti andmetel 26 550 kinnisvara ostu-müügilepingut. Aastaseks tehingute arvu languseks teeb see 23%. Tehingute arvu languse taustal tuleb mainida, et aasta esimeste kvartalite jõuline tehingute arvu langus võrreldes aastataguse ajaga pöördus aasta viimases kvartalis 13%

Statistika: kinnisvaratehingud ostjate ja müüjate alusel

Suurima osa kinnisvaratehingute osapoolteks on nii ostja, kui müüja poole pealt maa-ameti andmetel eraisikud. Kinnisvaramüüjatest on eraisikud 51%, kuid nende müügitehingute väärtus moodustab kogu tehingute väärtusest 38%. Eraõiguslikest juriidilistest isikutest müüjatega tehinguid on kogu tehingute arvust 34%, kuid tehingute väärtusest

Statistika: 2009. aastal majutatuid 10% vähem

2009. aasta jooksul majutati statistikaameti andmetel Eesti majutuskohtades 2,15 miljonit inimest. Aastaseks majutatute arvu languseks teeb see 10%. 2009. aasta siseselt oli eelmise aastaga võrreldes suurem majutatute arvu langus 2009. a. I ja II kvartalis. 2009. aasta lõpuks ehk IV

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine