Uudiste arhiiv

 

Uute korterite ehitushind veab üles vanade korterite hinda

Tänase Tallinna elamispindade turu oluline mõjutaja on vähenev uute elamispindade pakkumine. Kõrgete ehitushindade tõttu vähenev pakkumine võimaldab kinnisvaramüüjatel hindu tõsta. Kaudselt kandub selline hinnatõus uute korterite sektorist ka vanemate korterite turule. Üle-eelmisel 2010. aastal jõuliselt alustanud kriisjärgne elamispindade arendustegevus on

Üüriäri KKK: Kas väljaüürimiseks osta remonitvajav või remonditud korter?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Väljaüürimiseks sobiliku korteri valiku juures on oluliseks mõtlemise kohaks, kas üürileandja on võimeline tegema mõistliku ajaga mõistlikul tasemel remonti? Kui üürileandjal

Laenuportfelli aastakasv oli septembris üle kolme aasta taas positiivne

Laenu- ja liisinguportfell oli septembri lõpus aastatagusega võrreldes 0,8% suurem, ulatudes 14,7 miljardi euroni. Väljastatud laenude ja liisingute kogumaht hakkas eelkõige tänu ettevõtete suurenenud laenuaktiivsusele püsivalt kasvama juba aprillis. Septembrikuist kasvu mõjutas täiendavalt ühe turuosalise grupistruktuuris toimunud muudatus, mille tulemusena

Täna on parim aeg laenuga kinnisvara soetada

Tänane kinnisvaraturu seis – eelkõige intressimäärade ja kinnisvarahindade tase soosib kodu soetamist laenu abil. Aeg muudab ostu edasilükkamisel selle ostja jaoks kallimaks. Paljude koduostjate jaoks on kodu ostmisel finantsiliselt kõige raskem aeg aasta-paar kodu tehingu tegemise järel. Igakuine laenumakse on

Balti perede laenukoormus on väiksem kui Põhjamaades

Balti pankade laenuportfellis domineerivad sarnaselt Põhjamaadega kodulaenud, kuid perede laenukoormus on SKT-ga võrreldes palju väiksem, näitab SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüs (Baltic Household Outlook). Balti riikidest kõrgeim eralaenude suhe SKT-sse – 44 protsenti – on Eestis. Lätis on see näitaja

Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. V osa

Käesoleva artikliseeria viimasesse ossa olen jätnud mitmed erinevad teemad, mida on käsitletud Euroopa Liidu kinnisvaramaaklerite teenuste standardis EN 15733. Seejuures alustan tehingu korraldamist puudutavatest küsimustest, mida käsitleb standardi punkt 5. Kuigi see on ülioluline osa kinnisvaramaakleri tööst, ei ole käsitlus

Korteriühistud ootavad riigilt lubadust renoveerimistoetuste jätkumise kohta

Korteriühistute juhtidele teeb muret rekonstrueerimistoetuste lõppemine ning ebakindlus tuleviku osas, nentisid Riigikogule ja valitsusele tehtud ühispöördumises möödunud nädalal Eesti Korteriühistute XV foorumil osalenud rohkem 300 ühistujuhti, kes esindavad tuhandeid kortermajades elavaid Eestimaa inimesi. “Riiklikud toetused kortermajade renoveerimiseks on otsas ja

Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. IV osa

Kui käesoleva artikliseeria eelmistes osades pöörasin tulenevalt Euroopa Liidu „Kinnisvaramaaklerite teenuste standardi“ EN 15733 ülesehitusest peamiselt tähelepanu maakleri ja kliendi vahelistele suhetele, siis käesolevas osas keskendume ainult maaklerile endale. Nimelt sätestab standard konkreetsed nõuded maakleri kutseoskustele. Kinnisvaramaaklerina tegutsevatel isikutel peab

Tallinn-Tartu-Pärnu: kõrge korteritehingute arv kummutab müüdi madalast tarbijate kindlustundest

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Adaur Grupp OÜ kvartaalne elamispindade turu analüüs leiab, et tänane elamispindade turg näitab ülimat aktiivsust. Kõrge korteritehingute arv ja stabiilne hinnatrend kummutavad müüdi madalast tarbijate kindlustundest, mis ei luba kinnisvaratehinguid teha. Vastupidi – tehinguid tehakse sellise hooga, mida viimati nägime

Tallinna korterite üüriturg

Jätkuv ebakindlus majanduses ja töökohtade koondumine tõmbekeskustesse on kaasa toonud ka inimeste varasemast suurema liikumise ning vajaduse üürikorterite järgi. Lisaks on Eesti ühiskonnas toimunud oluline mõttemaailma muutus, et eluaset ei pea tingimata omama koos mitmekümne aastase pangalaenuga ja kinnisvara hinnad

Statistika: kinnisvaralaenude jääk näitas üle aastate kasvu

Kinnisvaraärisse antud laenude jääk kasvas kuni 2009. a. keskpaigani, mil oli kinnisvarahindade madalpunkt. 2009. a. III kvartali lõpuks oli kinnisvaralaenude jääk 2,71 miljardit eurot. Sellest ajast alates hakkas kinnisvaralaenude jääk järjest vähenema jõudes 2012 I kvartali lõpuks 2,41 miljardi euroni.

Kinnisvara julgetakse osta

Tuntud majandusleht pöördus täna oma lugejate poole retoorilise küsimusega, et miks ei julgeta kinnisvara osta, kui hoiused pankades kasvavad? Artikkel justkui lähtub eeldusest, et kinnisvara ei osteta piisavalt, aga kas see on ka tegelikult nii? Kinnisvaraturu statistika näitab, et turu

Kas osta remonditud või remonti vajav korter?

Viimastel aastatel on kinnisvaraturg liikunud pigem selles suunas, et ostetakse juba sissekolimisvalmis kortereid, «oma käe järgi» remonditegemist jääb tasapisi vähemaks. Ilmselt pole tegemist inimeste laiskuse või oskamatusega, vaid korteriostuks (loe: eluasemelaenu võtmiseks) võimeliste inimeste elukorraldus on lihtsalt nii kiire, et

LVM Kinnisvara: 5 nõuannet, kuidas saada kinnisvara hindamisakt kõrgemale hinnale

Oma kinnisvara tuleb esitleda parimal võimalikul viisil ning arvestada tuleks ka sellega, et iga väikseimgi detail on hinna kujunemisel määrava tähtsusega. Kui varasematel perioodidel oli hindamisakti tellimine kinnisvara ostmise või laenu võtmisega seotud formaalsus, siis viimased aastad on toonud kinnisvara

Soodsad eluasemelaenude intressimäärad jõuavad kinnisvarahindadesse

Intressimäära langemisest rekordiliselt madalale tasemele võime prognoosida laenujääkide kasvu. Kui turule tuleb uut laenuressurssi, siis mõjutab see kindlasti ka elamispindade hindasid. Kas nüüd ükskord hakkab KV.EE indeks peale kaheaastast puhkust tõusma? 2012. a. suvi on tänu euribori kiirele kukkumisele näidanud