Uudiste arhiiv

 

Eluasemelaenude kasvutempo juunis aeglustus

Eluasemelaenude kasvutempo juunis aeglustus. Käesoleva aasta kuude lõikes üle 20% ulatunud uute eluasemelaenude aastakasv aeglustus juunis 2,5%ni. Majapidamiste tugevam kindlustunne, sissetulekute kasv, väga madalad laenuintressimäärad ja eluasemeturu väljavaate paranemine toetavad siiski jätkuvalt kinnisvaraturu aktiivsust ning ka eluasemelaenude portfell jätkab eeldatavasti suurenemist.

Eluasemelaene võeti mais 23% rohkem kui aasta tagasi

Aktiivsus eluasemelaenuturul on sellel kevadel märgatavalt kasvanud. Mais võtsid majapidamised eluasemelaene 65 miljoni euro väärtuses ning kuu jooksul väljastatud laenude maht oli seega suurim alates 2008. aasta lõpust. Aastatagusega võrreldes oli eluasemelaenude käive ligi 23% suurem. Ehkki koos kinnisvaraturu aktiivsuse

Eluasemelaenuportfelli neli aastat kestnud kahanemine peatus

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli maht oli aprilli lõpus 14,7 miljardit eurot, olles aastaga kasvanud 2,2% ehk mõnevõrra aeglasemalt kui veebruaris ja märtsis. Kuna ettevõtete laenutagasimaksed ületasid aprillis uute laenude mahu, vähenes kogu reaalsektori laenude ja liisingute maht

Aastaga kahanenud intressitulud vähendasid pankade kasumit

Kodumaise reaalsektori laenu- ja liisinguportfelli aastakasv jõudis märtsis 2,8%ni. Ärilaenude portfell on kasvanud kiiremini. Märtsi lõpus oli Eesti ettevõtetele väljastatud laenude ja liisingu maht 7,1% suurem kui 2012. aastal samal ajal. Kuu jooksul kasvas ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell

Kodumaiste hoiuste aastakasv püsis veebruaris 7% tasemel

Laenu- ja liisinguportfelli aastakasv tõusis veebruaris 2,4%ni. Kasvutempo kiirenemise taga oli ettevõtete viimase aasta suhteliselt hoogne laenutegevus, mis tõi kaasa ärilaenude portfelli 6,3%lise aastakasvu. Kuiseid muutusi mõjutas veebruaris hooajaliselt tagasihoidlikum laenude väljastamine. Seetõttu vähenes Eesti ettevõtete ja majapidamiste võetud laenude

Pankade laenu- ja liisinguportfelli kasvu taga on ettevõtted

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell oli 2013. aasta jaanuari lõpus 2% suurem kui aasta tagasi, ulatudes 14,7 miljardi euroni. Reaalsektori laenude ja liisingute kogumaht kasvas jätkuvalt, seda ettevõtete suurenenud rahastamisvajaduse ja paranenud laenuvõtmisvõime tõttu.  Jaanuaris oli ettevõtete laenukäibe

Ettevõtete laenuportfelli aastakasv kiirenes novembris 5,8%ni

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingu kogumaht suurenes novembris 54 miljoni euro võrra. Kuu lõpus ulatus laenu- ja liisinguportfell 14,7 miljardi euroni, olles aastaga kasvanud 1,9%. Käesoleva aasta kevadel hoogustus laenukasv ja see on jätkunud eeskätt ettevõtete aktiivsema

Kinnisvarakonverents 2012

Olete oodatud osalema 09. novembril 2012. aastal Tallinnas Kumu auditooriumis toimuvale Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu (EKHHL), Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (EKHÜ), Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja (EKMK) korraldatavale üheteistkümnendale rahvusvahelisele kinnisvarakonverentsile KINNISVARA 2012. XI RAHVUSVAHELINE

Laenuportfelli aastakasv oli septembris üle kolme aasta taas positiivne

Laenu- ja liisinguportfell oli septembri lõpus aastatagusega võrreldes 0,8% suurem, ulatudes 14,7 miljardi euroni. Väljastatud laenude ja liisingute kogumaht hakkas eelkõige tänu ettevõtete suurenenud laenuaktiivsusele püsivalt kasvama juba aprillis. Septembrikuist kasvu mõjutas täiendavalt ühe turuosalise grupistruktuuris toimunud muudatus, mille tulemusena

Kinnisvarakonverents 2012

Olete oodatud osalema 09. novembril 2012. aastal Tallinnas Kumu auditooriumis toimuvale Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu (EKHHL), Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (EKHÜ), Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja (EKMK) korraldatavale üheteistkümnendale rahvusvahelisele kinnisvarakonverentsile KINNISVARA 2012. XI RAHVUSVAHELINE

Kinnisvarakonverents 2012

Olete oodatud osalema 09. novembril 2012. aastal Tallinnas Kumu auditooriumis toimuvale Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu (EKHHL), Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (EKHÜ), Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja (EKMK) korraldatavale üheteistkümnendale rahvusvahelisele kinnisvarakonverentsile KINNISVARA 2012. XI RAHVUSVAHELINE

Harku vald konkureerib Viimsiga

Harku korteritehingute keskmine tehinguhind

Harku vald on tänu kohaliku omavalitsuse pidevale arendustööle muutunud elukeskkonnana tugevaks alternatiiviks Viimsile. Võrreldes Viimsi ja Harku valda, siis mõlema kinnisvara hinnadünaamikat ja aktiivsust on enim toetanud kõrgelthinnatud linnaosade-asumite piirid Tallinna linnaga ja piirnemine merega. Kui Tallinna korteriturul sai masu

LVM Kinnisvara: 10 soovitust kinnisvaraostjale aastaks 2012 3 kommentaari

Tea, mida saad endale lubada. Üldiselt saad osta endale kodu, mis võrdub Sinu 4 .. 6 aasta sissetulekuga. Koosta oma soovidest ja eelistustest nimekiri. Seejärel koosta neist pingerida – soovid elada linnas või maal, korteris või majas? Otsusta, kus soovid elada.

Kinnisvara maksupoliitika

Iga kinnisvaratehingu puhul on oluline silmas pidada maksustamist. Kui töötate koos maakleriga, siis peaks tema ülesandeks olema teile selgitada, kuidas ja mida tehingute puhul maksustatakse. Käesolevas artiklis vaatleme kinnisvara müümisest või vahetamisest saadud kasu või tulu tulumaksuga maksustamist. Vara müügist

Arco Vara turundusdirektor on Mart Saa

Arco Vara Kinnisvarabüroo AS juhatuse liige, Eesti vahendusbüroo juht, Mart Saa, võttis alates 20. juunist üle ka kogu kontserni turundustegevuse juhtimise. „Pooleteise aastaga Arco Varas on Mart Saa tõestanud, et ta on üks võimekamaid tegijaid kinnisvaravaldkonnas Eestis. Arco Vara turundus

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine