Uudiste arhiiv

 

Ehitusettevõtted tasusid 3,6 miljonit eurot täiendavaid makse

Maksu- ja tolliamet viis ehitusettevõtetes esimesel poolaastal läbi 1105 maksukontrolli, sealjuures määrati ettevõtetele täiendavalt tasumiseks makse enam kui 3,6 miljoni euro ulatuses ehk 67% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. I poolaasta maksukontrollide raames viidi läbi 258 ehitusobjekti vaatlust, mille

Tagasihoidlikuma majanduskasvu põhjustasid kahanenud investeeringud

Esimeses kvartalis oli Eesti SKP kasv rahandusministeeriumi ootustest madalam, kuid seda mõjutasid mitmed ühekordsed või ajutised tegurid. Majanduse lisandväärtus, mis ei arvesta aktsiisimaksude laekumise negatiivset mõju, suurenes aastaga 2,2 protsenti ning riigieelarve laekumiste mõistes olulisem SKP nominaalkasv vastas 5,7 protsendiga

I kvartalis majanduse kasvutempo aeglustus

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,1%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga kahanes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP I kvartalis 1%. I kvartalis oli SKP suurus jooksevhindades 4,07 miljardit

Sissekirjutus üürikorterisse

Eestis on kasutusel justkui kaks erinevat mõistet: rahvastikuregistri kanne (elukoha registreering) ning sissekirjutus. Visuaalne pilt on fraasidel küll erinev, kuid põhimõtteliselt tähendavad need üht ja sama – sissekirjutus on lihtsalt rahvapärasem väljend oma elukoha registreeringu kohta rahvastikuregistris. Milleks sissekirjutust üldjuhul

Eelmise aasta eest deklareeriti ligikaudu 5,7 miljardit eurot tulu

Möödunud, 2012. aasta kohta esitati maksu- ja tolliametile 562 340 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, mis on 2011. aastaga võrreldes 0,7% rohkem. Kokku deklareeriti 2012. aasta eest tulu 7,5% rohkem ehk ligikaudu 5,7 miljardit eurot. Ühe inimese kohta teeb see keskmiselt ligi

MTA andmetel oli 2013. aasta I kvartali mediaanväljamakse 634 eurot kuus

Selle aasta esimeses kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku ligi 1,3 miljardit (1 274 242 320) eurot ja seda maksti 533 570 inimesele. I kvartali mediaanväljamakse oli 634 eurot kuus (kokku 1902 eurot kvartalis). See tähistab summat, millest suuremaid

Majanduskasv peegeldab investeeringute kasvu aeglustumist

Statistikaameti kiirhinnangu järgi Eesti majandus esimeses kvartalis kasvas aastavõrdluses 1% ja kahanes kvartalivõrdluses 1%. Viimaste kvartalite jooksul on mõnevõrra suurenenud eksportiva sektori panus majanduskasvu, kuid siseturgu teenindavate tegevusalade areng oli kahesuunaline. Ehitussektor oli esimeses kvartalis languses, peegeldades investeeringute kasvu aeglustumist.

I kvartalis majanduse kasvutempo aeglustus

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga kahanes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 1%. Suurimaks majanduskasvu eestvedajaks oli I kvartalis info ja

Kevad kinnisvaraturul: suuremates linnades tihe sekeldamine, väikelinnades seisev vesi

Täpselt kuus aastat tagasi saavutas kinnisvaraturg Eestis oma keemistäpi: osteti kõike, mis vähegi kinnisvara meenutas ning hinnalipikut üldjuhul ei vaadatud. Nüüd on kogemuse võrra rikkamad nii pangad kui ka kinnisvaraostjad ning kuigi ekspertide hinnangul on buumist veel vara rääkida, on väikesed

MTA kontrollis esimeses kvartalis ehitusettevõtteid 566 korral

Maksu- ja tolliameti revidendid kontrollisid selle aasta esimese kolme kuuga ehitusettevõtteid 566 korral, kontrollide tulemusel korrigeeriti maksukohustusi ligi 2 miljoni euro võrra. Ehitusettevõtete juhtidele, kes oma äriühingud maksuvõlgadega maha on jätnud, väljastas maksu- ja tolliamet kolm vastutusotsust. Nende menetluste raames

Maamaksutõus vähendab elamispindade kättesaadavust

Kodukulude alandamise ja maamaksuvabastuse teemade käsitlusest on kahetsusväärsel kombel kõrvale jäänud maamaksu ja üürikorterite kurb seos. Maamaksuvabastus on ettenähtud ainult omanike kodualuse maa osas. Seega jääb maamaksuvabastusest kõrvale elamispind, mis ei ole omaniku enda koduks – näiteks väljaüüritud eluruum. Võlaõigusseaduse

Elada või mitte elada – selles on küsimus!

Mõni aeg tagasi pöördusin Maksu- ja Tolliameti (EMTA) poole selgituste saamiseks seoses Tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 6 tõlgendamisega. Esmapilgul lihtne paragrahv võib põhjustada keerukaid küsimusi ning esitada ühe vana probleemi hoopis uues „kuues“. Tulumaksuseaduse pargrahv 15 lõige 6 sätestab,

Sotsiaaldemokraadid: maamaksuseadus tuleb muuta õiglasemaks

Sotsiaaldemokraadid tahavad täna riigikogus algatatud maamaksuseaduse muutmise eelnõuga kompenseerida omavalitsustele looduskaitsealadelt saamata jääva maamaksu. „Looduskaitsealadele kehtiv maamaksuvabastus aitab maaomanikele hüvitada riigi poolt seatud piiranguid. Paraku kaasneb sellega maksu vähemlaekumine omavalitsustele. Olukord, kus riik on andnud maaomanikule maksuvabastuse, kuid vähendanud seetõttu

Elamispindade üürisektor vajab dereguleerimist

Tänane elamispindade üüriturg on jõudnud arengufaasi, kus tuleb heita pilk tulevikusuunda. Omandireformist tulenevad valusad hõõrdumised on nüüdseks ununenud. Inimestel, kel on olnud soov ja võimekus eluaset osta, on seda saanud teha. Kes aga on soovinud elada üüripinnal, on tõenäoliselt üsna

Maamaksutõus vähendab elamispindade kättesaadavust

Kodukulude alandamise ja maamaksuvabastuse teemade käsitlusest on kahetsusväärsel kombel kõrvale jäänud maamaksu ja üürikorterite kurb seos. Maamaksuvabastus on ettenähtud ainult omanike kodualuse maa osas. Seega jääb maamaksuvabastusest kõrvale elamispind, mis ei ole omaniku enda koduks – näiteks väljaüüritud eluruum. Võlaõigusseaduse