Aastaid  tagasi algas protsess, mille käigus kolisid vanalinna ärid kesklinna  kaubanduskeskustesse, kuna parkimine vanalinna piirkonnas muutus tasuliseks.  Tänu sellele on vanalinna üürihinnad veidi langenud ja pindadel, kus tegutsevad  toitlustus- ning lõbustusasutused võib täheldada hooajalisuse mõju  kasvu.
 
„Vanalinn  on äritegevuse mõttes väga erinev. Peatänavad nagu näiteks Viru ja Väike-Karja  tänav ning Raekoja platsi ümbrus on äriliselt väga aktiivne piirkond, kuid  kõrvaltänavad sobivad turistide vähese huvi tõttu vaid elamiseks. Suurem osa  ärikinnisvarast on suunatud turistide teenindamisele,“ ütles Brem  Kinnisvarabüroo tegevjuht Tarvo Tamme.
 
Kuigi  büroopindade puhul kujuneb Tamme sõnul suurimaks probleemiks parkimine, on  vanalinna bürood omanäolised ning hea auraga ja sobivad väga hästi  loomingulistele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline tegutsemine omapärases  keskkonnas.
„Vanalinna äripindade vastu on huvi praegu ülikõrge, kuna  turismihooaeg kohe-kohe ukse ees. Põhiliselt otsitakse esimesel korrusel asuvat  pinda suurusega 80 – 200 ruutmeetrit, aga küsitakse ka pindu suurusega üle 1000  ruutmeetri ööklubide tarvis. Tüüpiline üürihuviline soovibki avada pubi või  ööklubi,“ rääkis Tamme.
 
Ta  soovitab ettevõtetele äriplaani koostamisel mõelda sellele, et turistid on  linnas vaid maist septembrini, kuid raha tuleb teenida ka ülejäänud seitsmel  kuul. Igal talvel vahetuvad paljud üürnikud vanalinnas just halva äriplaani  tõttu –  talvel raha ei teenita ja kevadeks saabub  pankrot.
 
Vanalinnas  peab arvestama, et hooned on vanad, hoonetele kuluvad hooldustasud kõrgemad kui  mujal. Kulud kommunaalmaksetele on kohati samuti kõrgemad kui mujal, kuna  tehnosüsteemid on vanad.
 
Kõikvõimalike tegevus- ja kauplemislubade taotlemisel,  äripinna siseviimistluse muutmisel, reklaamide paigaldamisel tänavale ja hoone  fassaadidele, tuleb kokku puutuda muinsuskaitse kõrgendatud  tähelepanuga.
 
„Tasub  arvestada, et suure tõenäosusega tuleb uue ettevõtmise alustamisel teha  investeering üüritud äripinna siseviimistluse muutmiseks. Samas, kui üürileping  lõpeb, siis ei ole jällegi üürileandjal ja järgmisel üürnikul selle  siseviimistlusega mitte midagi peale hakata ja seda muudetakse jälle. Seega ei  ole mõtet loota, et lepingu lõppemisel kompenseerib üürileandja siseviimistluse  maksumuse üürnikule,“ selgitas Tamme.
 
Ta  soovitab sõlmida tähtajatuid üürilepinguid, mida saab mõlemapoolselt kolmekuise  etteteatamisega lõpetada. Tähtajatu üürileping väldib probleeme, kui vaatamata  heale äriplaanile ei suudeta siiski talvisel hooajal üüri  maksta.
 
„Eriti  suurt tähelepanu soovitan pöörata vanalinnas avatava restorani äriplaanile.  Restoraniäri püsib suuresti vaid turistide najal, erinevalt lõunaeurooplastest  puudub eestlasel traditsioon õhtuti peredega väljas einestada,“ osutas  Tamme.