Inimesed vajavad kinnisvaratehingute juures aina vähem panga abi

Käesolev aasta on näidanud, et üha sagedamini tehakse elukondliku kinnisvara ostu- ja müügitehinguid laenuraha kaasamata. Kuigi selle kohta pole olemas ametlikku statistikat, näitavad Uus Maa kogemused, et täielikult omavahendite abil kinnisvara soetamine moodustab juba kuni poole tehingutest:Eriti on seda tendenti näha Tallinna kesklinna piirkonnas toimuvate korterite tehingute puhul, kus tegutseb ka palju välismaalasi ja professionaalseid investoreid.

Kuigi märkimisväärselt odavnenud laenuraha tõttu võiks arvata vastupidist, on just käesoleval aastal paralleelselt euribori langusega kasvanud pangafinantseeringuta ostutehingute osatähtsus. Põhjuseid on mitmeid, mida siikńkohal tasub välja tuua:

• Investorid, kes omavad kapitali, on valmis kasutama võimalust paigutada seda kinnisvarasse, sest erinevad muud võimalused, näiteks finantsinstrumendid, ei tooda praegusel ajal suurt midagi. Suures osas tulevad nende poolt ostetud pinnad ka üüriturule, mis tagab omanikule rahuldava tootluse, sest üürihinnad on suhteliselt kõrged, vara väärtus säilib ja on loota ka selle kasvu keskmiselt 10% aastas.

• Ostjad, kes koondavad oma varasid. See tähendab seda, et kui näiteks mõned aastad tagasi soetati „igaks juhuks“ mitu kinnisvaraobjekti (suvila, korter, maja), siis nüüd on nende mõtteviis muutunud praktilisemaks ning otsustatakse liigsest loobuda ja soetada, üks mugav ja praktiline eluase. Näiteks müüakse maja ja kolitakse korterisse.

• Välismaalased, kes võtavad meid kui Põhjala riiki ja hindavad meie majanduskeskkonda lõuna-Euroopast stabiilsemaks, nähes siin persperktiivis ette hindade tõusu.

Kui seni paistis investorite jaoks ahvatlevaim objekt uus kahetoaline korter kesk- ja südalinnas, siis nüüd on valikuvõimalused muutunud märkimisväärselt avaramaks ning kindlat korteritüübi eelistust on keeruline välja tuua. Investeerigu eesmärgil korterit ostes lähtutakse enamasti sellest, et juba lähitulevikus võiks selle hind olla juba märkimisväärselt kõrgem kui soetamishetkel. Seetõttu ostetakse erinevaid kortereid eelkõige vanalinna või südalinna renoveeritud vanematesse kivimajadesse, mille arhitektuur jakajalooline väärtus tagab sellele likviidsuse. Loomulikult on populaarsed ka uued korterid, mille asukoht on pigem kõrvaltänaval ning kus parkimine ja elamispindade ruumilahendus on lahendatud kvaliteetselt.

Võib arvata, et trend paigutada oma säästud kinnisvarasse jätkub ning tõenäoliselt ka suureneb, sest eraisikute pangahoiuste maht jätkuvalt kasvab. Kuna inflatsioon on kõrge ja hoiuste intressid pea olematud, ei ole rohkemat kui kriitilist reservi pangas mõtet hoida. Ühe võimalusena vaba raha paigutamiseks näen just osta korter ja see välja üürida.

Artikli autor:
Uuve Mast
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

11 + = 13

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine