Uudiste arhiiv

 

Konverents „Tänased kinnisvaraotsused homse elukeskkonna kujundajana”

Juba 17. mail toimub MTÜ KinnisvaraMagnaadid ja Äripäeva koostöös korraldatud teine kinnisvarakonverents „Tänased kinnisvaraotsused homse elukeskkonna kujundajana”. See on jätkuks 2008. aastal toimunud konverentsile. Konverentsile on oodatud maaklerid, hindajad, haldajad, hooldajad, planeerijad, arendajad ja kõik teised kinnisvara valdkonnast huvitatud inimesed.

Konverents „Tänased kinnisvaraotsused homse elukeskkonna kujundajana”

Juba 17. mail toimub MTÜ KinnisvaraMagnaadid ja Äripäeva koostöös korraldatud teine kinnisvarakonverents „Tänased kinnisvaraotsused homse elukeskkonna kujundajana”. See on jätkuks 2008. aastal toimunud konverentsile. Konverentsile on oodatud maaklerid, hindajad, haldajad, hooldajad, planeerijad, arendajad ja kõik teised kinnisvara valdkonnast huvitatud inimesed.

Kes hĂĽvitab korteris ja kortermajas tekkinud kahju?

Kortermajas kohtuvad jagatud rõõm ja mure, aga ka jagatud vastutus. Kui eramus on tulekahju või niriseb kevadine sulavesi katuselt seina vahele, muretseb üksnes eramu omanik. Kui kortermajas naabri korter põleb, on hirm kõigil või kui katus laseb läbi, on mure

Eesti Kinnisvarafirmade Liit: Tallinn ei vaja massehitust

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL)

Eilses Postimehes avaldas Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Ülar Mark arvamust, et Tallinn vajab ohtralt uusi korterelamuid. Mõningate artiklis toodud seisukohtadega võib nõustuda, kuid mõned nõuavad kõrvale teist arvamust. Olukorras, kus meil ühiskonna rikkust arvestades on elamispinda ühe elaniku kohta täiesti piisavalt

Mis ootab vana maja rekonstrueerijat?

Oma majani jõutakse erinevaid teid pidi. Kes ostab valmis maja, kes ehitab ja kes rekonstrueerib, renoveerib või laiendab olemasolevat. Kui esmapilgul tundub, et rekonstrueerimine on vahest lihtsamgi, sest osad konstruktsioonid on olemas, on enamasti vastupidi. Rekonstrueerimine on sageli ajamahukam ja

Statistika: uute elamispindade suhe olemasolevasse elamufondi

2010. aastal sai statistikaameti andmetel kasutusloa 2324 uut eluruumi, mis kogu elamufondist moodustab 0,36%. Elamufondi pindala tuli aastaga juurde 0,59%. Vaadates viimast viite aastat, siis on aastaga lisandunud keskmiselt 0,44% uusi eluruume ja eluruumide pinda on lisandunud 0,62% aastas. Selleks,

Kui palju suurendab renoveerimine korterelamu turuväärtust? 2 kommentaari

Mustamäe

Minu poole pöörduti kĂĽsimusega, kui palju tõstab korterelamu renoveerimine selle turuväärtust? Eks sellist numbrit on raske öelda, et korteri väärtus on momendil X ja peale maja renoveerimist on see Y. Palju sõltub asukohast. Mõnes asukohas annab renoveerimine rohkem juurde. “Ă•hema”

Renoveerimise tasuvusest

Renoveerimine energia säästmiseks ei tasu end ära. Energiat säästev renoveerimine on väga tasuv. Kumb väide on õige? Mõlemad! Tänapäeval ei tasu hakata rääkima sellest, miks on vaja energiat kokku hoida. Palju olulisem on selgeks saada, millised tegevused renoveerimise puhul end

Renoveerimine ei ole sama kui soojustamine

Levinud on arusaam nagu oleks hoone renoveerimine sama kui hoone soojustamine. Sellele on kindlasti kaasa aidanud massiliselt kommunikeeritud sõnum – „Pane oma majale kasukas selga!“ Tegelikkuses on hoone soojustamine küll oluline tegevus komplekssel renoveerimisel, aga mitte ainus ja kindlasti mitte

Kuidas ja miks peaks kortermaja renoveerima terviklikult? (1)

Tänapäeval on iseenesestmõistetav, et vanad kortermajad tuleb renoveerida. Eriti vajalik tundub see seoses tänavuse jaanuari küttearvetega, mis mullustega võrreldes olid kuni kaks korda suuremad. Endiselt aga kerkib küsimus, millises mahus tuleks renoveerida. Targo Kalamees nendib ajakirjas Keskkonnatehnika (1/2010, lk 37):

Väikeses muudatuses peitub palju ilu

Aasta lõpp on just see aeg, kus tasub teha väikseid muudatusi, mis olemise kohe iseenesest veidi pidulikumaks teevad. Miks mitte teha jõulukingituseks enda köögile või vannitoale uus sisekujundus või paigutada elutuppa uus põrand või hoopis majale uus küttesüsteem? Suuremate remonttööde

Panusta oma elukeskkonna parendamisse

Remondil on oluline osa elukeskkonna parendamisel. Kui väiksemate remonttöödega saab omal jõul hakkama, siis näiteks ehituskonstruktsioonide, vee- ja kanalisatsiooni- või küttessüsteemi parendamiseks tuleb tõenäoliselt laenu võtta. Samas on tulenevalt majanduskeskkonnast soodne aeg sellisteks ettevõtmisteks. Hinnad ehitusturul on ju langenud! Nordea

Riigi Kinnisvara AS müügitulu kasvas kolmandiku võrra

Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) juhatus esitles 27. augustil ettevõtte nõukogule I poolaasta majandustulemusi. RKAS-i 2009. majandusaasta esimese 6 kuu mĂĽĂĽgitulu oli 207,864 miljonit krooni, mis on 51,891 miljonit krooni rohkem, kui möödunud aasta samal perioodil. Ettevõtte poolaasta puhaskasum oli 16,6 miljonit

Statistika: Eluruumide ehitus

2009. a. I kvartalis sai Eestis kasutusloa 593 uut eluruumi kogupinnaga 60 700m2. See on eluruumide arvu osas kolm korda vähem kui aasta tagasi. Keskmise uue eluruumi pindala on tõusnud 102 ruutmeetrini, mis viitab asjaolule, et kasutuslubasid on väljastatud peamiselt

Äripäev: Ministeeriumid raputavad ehitussektori haavadele soola

Ajal, mil ehitusfirmad näevad heitlikul turul päästerõngast riigihangetes, asuvad ministeeriumid kĂĽlmutama projekte uute hoonete ehitamiseks ja olemasolevate renoveerimiseks ning pidurit vajutatakse ka mitmetele tee-ehituse projektidele. “Kindlasti ei tohiks riik langeda teise äärmusse, kĂĽlmutades kõiksugu ehitussektorit turgutavaid projekte. Sellega paneb riik

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!