Justiitsministeeriumis toimus täna kohtumine omanike esindajatega, et arutada tehnovõrkude talumistasude kehtestamise teemal ja leida kõigile osapooltele sobiv lahendus. Ministeerium asub välja töötama talumistasusid puudutavat lahendust. „Seadus ütleb, et tehnorajatise omanik peab maksma maaomanikule, kelle kinnisasjal tehnorajatis asub, tasu. Nii kaua,…
Päästeamet tuletab meelde, et vastavalt Tuleohutuse seadusele peab 2015. aasta septembrist igal kütteseadmega maja omanikul olema ette näidata kutselise korstnapühkija akt. Eramajades võib kütteseadet puhastada ise, kuid iga 5 aasta jooksul peab seal seadme üle vaatama ja puhastama kutseline korstnapühkija.…
Inimese surm on alati väga kurb sündmus, eriti kui on tegemist lähedase inimesega. Šokist veidi toibununa, tuleb mõtlema hakata matustele ja peiede korraldamisele. Kuid pärast kadunukese viimsele teekonnale saatmist, tõusetub paratamatult küsimus – mis saab tema maisest varast ehk kuidas toimub pärimine. Mis…
Ikka ja jälle tõstatub üles kuum teema maakleritasu maksmise osas. Vaidlusi tekitab, kes peab maksma maakleritasu? Üürnikud leiavad, et võlaõigusseadus paneb maakleritasu maksmise maakleriteenuse tellija ehk üürileandja kohustuseks. Üürileandjad arvavad, et tõe kriteerium on praktika ehk maakleritasu maksku siiski üürnik.…
Maksimaalset lubatud viivise suurust ükski seadus otseselt ei sätesta. Küll võib isik, kellelt nõutakse ebamõistlikult suure viivise tasumist, nõuda viivise vähendamist. Viivise vähendamise nõudmine käib kohtu kaudu. Viivise vähendamist saab nõuda siiski eeldusel, et ta ei ole viivist veel tasunud.…
Kohtuasjas nr 3-3-1-13-15 selgitas Riigikohus, et Eesti Vabariigi põhiseadusega ei ole vastuolus olukord, kus isikud, kelle elamutes on ka mitteeluruume ning elamu aluse maa puhul on osaliselt katastriüksuste sihtotstarbeks elamumaa, osaliselt äri- ja sotsiaalmaa, saavad maksuvabastuse üksnes elamumaa osas. Riigikohus…
Tihtipeale kirjutavad üürileandjad üürilepingusse sisse leppetrahve eluruumis suitsetamise, üürimaksetega hilinemise või muude rikkumiste eest, mida üürnik võib korda saata. Enamasti on leppetrahvid suunatud juhtumitele, mil üürnik üürilepingut rikub. Üürnikult leppetrahvi nõuda ei tohi Uurides lähemalt võlaõigusseadust leiame, et see ütleb…
Ostjat tabas pärast korteri ostu ebameeldiv “üllatus”. Selgus, et: (i) korteriühistul on võlgnevus panga ees ning iga korteriomand kohustub tasuma sellest ca 2400 eurot; (ii) korteriühistu ei toimi (ei väljastata kommunaalarveid ega koguta makseid, lund ei koristata, korstnaid ei puhastata,…
Arco Vara Tallinna elamispindade juht Agur Tammistu koostas nimekirja tüüpilisematest takistustest, miks kinnisvara müük ei edene. 1. takistus – puudulikud ehitisregistri andmed Levinuimaks takistuseks on, et müüki minevad majad pole ehitisregistris, korterites ja majades on tehtud ümberehitusi ja need pole…
Kohtuasjas nr 3-2-1-3-15 tehtud otsusega keelas kohus äri- ja kortermaja hoone esimesel korrusel asuva korteriomandi reaalosal tantsutundide läbiviimise, samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks kasutusõiguse andmise. Riigikohtu hinnangul oli isikute tegevus nimetatud pinnal vastuolus kasutusloas märgitud ehitise kasutamise otstarbega ja seega…
Võrreldes klassikalise kinnisvara müügiga on metsa müük kordades riskantsem tehing, sest õiglase müügihinna kujundamine nõuab eriteadmisi. Korteri, maja või majaosa ligikaudse hinna saab iga omanik ise tuletada, kui sisestab vastavad andmed mõnda kinnisvaraportaali. Sellist meetodit metsaomanik kahjuks kasutada ei saa,…
Võimaldades pikaaegset kindlustunnet, on kinnisvara taas eelistatud investeering. Tänu suurenevale lastega perede hulgale kinnisvaraturul on pidevas tõusutrendis kolme magamistoaga korterid. Enamikel juhtudel otsitakse 80-90 m² üldpinnaga kodu, mille müügihind jääb vahemikku 45 000 kuni 60 000 €. 2015. aasta algab…
Kohtuasja nr 3-2-1-47-15 lahendamise käigus tuli Riigikohtul vastata küsimusele, kas müüjal on õigus jätta endale nii kinnisasi kui ka rahasumma olukorras, kus ostja on kinnisasja eest osaliselt tasunud, kuid suurem osa ostuhinnast on ostja pankrotistumise tõttu jäänud tasumata ning pankrotihaldur…
Kohtuasjas nr 3-2-1-43-15 lahendas kohus järgmisi müügilepinguga seotud küsimusi: kas korteriühistut koormav laenuvõlg on käsitatav korteriomandi puudusena eelkõige VÕS § 217 lg 2 p 4 tähenduses ja kas müüja pidanuks võla olemasolust ostjat teavitama; kas elamut haldava ühistu mittetoimivus on…
Kohtuasjas nr 3-2-1-65-15 selgitas Riigikohus äriruumi üürilepingu korralise ülesütlemise ja leppetrahvi rakendamise küsimusi. Pooled leppisid tähtajalises äriruumi üürilepingus kokku, et: i) nad võivad üürilepingu korraliselt ilma põhjuseta igal ajal üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 12 kuud; ii)…
