Uudiste arhiiv

 

Mida teha olukorras, kus üürnik või endine omanik keeldub rahvastikuregistris elukoha andmeid muutmast?

Rahvastikuregistri seadus kohustab isikut registreerima oma elukoht, aga ei näe ette karistust selle registreerimata jätmise eest. Rahvastikuregistris registreeritakse isiku elukoht üldjuhul aadressi täpsusega (maja number või kortermaja puhul maja ja korterinumbri täpsusega). Elukoha registreering rahvastikuregistris omab tähendust valimiste piirkonna jaoks,

Kinnisvara hindaja aitab riske maandada

Tavapärane hindamisteenus tellitakse eesmärgiga esitada laenuandjale hinnang vara turuväärtuse kohta. Eksperthinnangu tulemuseks on numbriliselt väljendatud turuväärtus, mis peegeldab kinnisvaraturu olukorrast tulenevat summat, mida keskmine turu osaline on valmis objekti eest maksma. Hindamise käigus peab hindaja välja selgitama kõik asjaolud, mis

Kuidas investeerimisobjektile esmast analüüsi teha?

Kinnisvara investeerimisobjekte otsides tasuks lähtuda ka kinnisvara hindamisel kasutatavast parima kasutuse põhimõttest. Sisuliselt kõik eksperthinnangud sisaldavad parima kasutuse analüüsi, kuid see pole nii oluline korterite ja üksikelamute puhul, kuivõrd selliste varade puhul, kus alternatiivseid kasutusvõimalusi on mitu või mida ei

Broneerimisleping: tähendus ja millal seda sõlmida

Broneerimislepinguid on elamuotstarbelise kinnisvara müügipraktikas sõlmitud juba üle 10 aasta. Sellele vaatamata eksitakse endiselt selle lepingu olemuses, sest broneerimislepingu nime all sõlmitakse valdavalt lihtkirjalikke eellepinguid. Sellese praktika kujunemine võib olla seotud teadmatusega või ka sooviga kiiresti mingi paber ära vormistada

Eesti Korteriühistute Liit: uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus vajaks praktikast tulenevaid täiendusi ja muudatusi

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul läbis uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus küll Riigikogus esimese lugemise, ent vajaks siiski praktikast tulenevaid täiendusi. Mardi sõnul on mõistagi tervitatav, kui enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse

Kuidas lõpetada kaasomandit?

Kaasomand aga on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanikule kuulub teatud kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mille suurust väljendatakse harikikult murdarvuna, näit ½ mõttelist osa, mitte aga konkreetne osa ühisest asjast. Enamlevinud kaasomandi tekkimise viisideks

Ühistu liikmed võivad nõuda lärmava ja laamendava naabri korteri sundvõõrandamist

“Kui majas on lärmavad ja laamendavad naabrid, saab sellest kohe kõigi probleem,” nentis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. “Kannatab maja sisekliima, inimestevahelised suhted.” Mida aga paljud lärmajad ei tea, on asjaolu, et korteriomandi seaduses on

Margus Hanson: Korteriomandi ja korteriühistuga seotu saab palju selgemaks

Täna parlamendis toimunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse esimesel lugemisel märkis Riigikogus korteriühistute toetusrühma juhtiv Margus Hanson (Reformierakond), et seaduse vastuvõtmine muudab ühistute tegevuse lihtsamaks ning ka korteriomanikud ei pea edaspidi otsima oma õigust erinevatest seadustest ja kohtulahenditest. Riigikogu liige juhtis tähelepanu

Riigikogus läbis esimese lugemise ligi miljonit inimest puudutav uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas Riigikogule seaduseelnõu, millega koondatakse enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid ühte seadusse ja tagatakse selgus korteriomandite valitsemises. Justiitsministeeriumis välja töötatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu hõlmab nii praegu mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi kui ka kohtupraktikas kujunenud seisukohti. Justiitsminister

Üürilepingu sõlmimisega tekib üürnikul õigus ka elukoha registreerimiseks

Regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakond juhib inimeste tähelepanu sellele, et üürilepingu sõlmimisel annab omanik üürnikule seadusliku õiguse seal korteris elada. Seega on igati korrektne, kui üürnik ka enda elukoha sinna korterisse registreerib. „See ju üürilepingu mõte ongi – inimene üürib

Korteriühistu ja võlgnikud

Tavapäraselt väljastab kortermajas korteriühistu igal kuul korteriomandi omanikele arve eelmisel kuul tarbitud kaupade ja teenuste eest nagu hoone kütmine, vee- ja kanalisatsioonivarustus, gaasivarustus, prügivedu, ühiskasutatavate pindade ja hoone ümbruse koristus jne. Mida teha olukorras, kus mõni korteriomandi omanik ei täida

Kuidas kodu osta?

Jätkan sealt, kus oma viimase postituse lõpetasin. Pikk ja kurnav koduotsimise ja lõpuks leidmise protsess on lõpuks läbi, mis saab edasi? Kuidas ma selle ilusa ja ideaalse kodu omanikuks saan? Käime kogu selle tee Teiega koos nüüd läbi. Kõigepealt peaksite

Vanade majade saatus ongi vaikselt ära laguneda

“Teised pole nõus, ütlevad, et nende surmani käib küll, aga mina ütlen, et ma ei saa enne surragi, kui maja on korda tehtud,” laiutas Leonida Jürisoo Kilingi-Nõmmes Pärnu tänav 43 maja katusekorruse toas käsi. „Mis me nüüd teeme, jäängi ilmasambaks

Ministrid allkirjastasid Genfis elamumajanduse ja maakasutuse strateegia aastani 2020

Eile õhtul allkirjastasid liikmesriikide ministrid Genfis ÜRO Euroopa majanduskomisjoni jätkusuutliku elamumajanduse ja maakasutuse strateegia lõppdokumendi aastani 2020, mille eesmärk on parandada elamumajanduse ja elamistingimuste kvaliteeti. Eesti poolt strateegia allkirjastanud regionaalminister Siim Kiisler selgitas, et kohtumise eesmärk oli leppida kokku säästliku

Säravaima kinnisvaratäht 2013 on Hardi Rikand

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) andis oktoobri alguses üle preemia „Säravaim kinnisvaratäht“ parima kinnisvarateemalise magistritöö eest 2013.aastal, laureaadiks valiti Hardi Rikand. Iga-aastaselt korraldatava konkursi eesmärgiks on üliõpilaste tähelepanu juhtimine kinnisvara majandussektori arendamisele. Tööde hindamiskriteeriumiteks on teema mõjukus, rakenduslikkus ja uuenduslikkus Eesti