Uudiste arhiiv

 

Kas korteriomanik võib oma korterit pööningu või muu majaosa arvelt laiendada ja kuidas seda teha?

Minu praktikas on korduvalt ette tulnud juhuseid, kus kortermajas on üks korteriomanik temale kuuluvat korterit laiendanud kas pööningu, keldri või koridori arvelt, ehitades sinna tema ainukasutusse jääva toa või muu ruumi. Kas selline tegevus on seaduslik ning kuidas peaks oma

Mida teha mittevajaliku korteriga?

EPL 07.11.2013 „18 korterit, kuus tühjad. Milline on väikelinna elu pooltühjas majas?“ ning Eesti Päevalehes avaldati 11.11.2013 vastukajana kirjutatud artikkel “Mida teha mittevajaliku korteriga?”. Paljudes Eesti väikelinnades, endistes tööstusasulates, kunagistes kolhoosikeskustes leidub kas täielikult maha jäetud või pooltühje korterelamuid. Kirjeldatud  elamutes asuvate

Ühistuid kimbutavad puuküürnikud

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul teevad puuküürnikud paljudele ühistutele tuska. “Lugu üürnikust Tallinnas, kes üüri ei maksa, majas omavolitseb ning ühiselu reeglitele vilistab, mida kirjeldasid hiljuti Äripäev ja Postimees, pole kindlasti erand. Selliseid üürnikke

Kinnisvara Guru 2013 on sihtasutus KredEx

8. novembril kaheteistkümnendat korda toimunud rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil pärjati sihtasutus KredEx ulatuslike kortermajade renoveerimistööde ja energiasäästlike hoonete arendamise eest tiitliga Kinnisvara Guru 2013. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu juhatuse esimehe Jüri Kröönströmi sõnul oli sel aastal konkurents tiitli nimel väga tihe, mistõttu

Kes hüvitab tormi tekitatud kahju?

Möödunud nädalal üle Eesti liikunud sügistorm tõstatas taas küsimuse, kes vastutab tormi tõttu langenud puude ja hoonest eemaldunud tükkide poolt teis(t)ele isiku(te)le tekitatud kahju eest? Tormi puhul on üsna tavapärane, et tugeva tuule tõttu murduvad puud ja oksad ning ehitistelt

Kuhu liigub Eesti Kinnisvaraturg? 2. osa

2. osa: Omanikud vs üürnikud! Juba tasapisi unustusehõlma vajuva kinnisvarakriisi üks tulemus oli see, et paljud jäid ilma oma kodu omaniku staatusest ning veelgi enamad mõistsid teravalt, et kodu omamisega kaasnevad lisaks rõõmudele ka kohustused. Paljudel ei ole võimalik olla

Pirita rannaalale koostatakse detailplaneering

Tallinna linnavalitsus algatas Pirita rannaala detailplaneeringu koostamise. Pirita rannaala detailplaneeringusse kaasatud maa-ala suurus on 44,92 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Pirita supelranna ja sellega vahetult külgneva metsaala planeerimine, Pirita rannaala kinnistule ehitusõiguse määramine rannapaviljonide, ajutise vabaõhulava ja tribüünide ning randa

Lapse eluasemega seotud kulu ei pea kandma ainult üksi last kasvatav vanem

Elatise vaidlus tõusetub olukorras, kus laps elab ühe vanemaga ja teine vanem lapsest ei hooli ning hoolimatus seisneb muuhulgas selles, et lahus elav vanem hoiab kõrvale lapsega seotud kulutuste kandmisest. Nii tuleb ühel vanemal lapse eest igapäevaselt hoolitseda ja lisaks

Kohus tunnistas maamaksuseaduse osaliselt põhiseadusevastaseks

Tallinna Halduskohus tunnistas täna maamaksuseaduse § 11 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see piirab maamaksuseaduse § 11 lõikes 1 sätestatud maksusoodustuse kohaldamist selliselt, et kaasomandis oleva elamumaa kaasomanikud on maamaksu tasumisest vabastatud elamumaa osas linnas kokku 0,15 ha

Mida eelistada – kinkelepingut või testamenti?

Minu käest on korduvalt küsitud küsimust stiilis: „Mu vanaema/ema, tädi jne. tahab oma korteri mulle anda, kuidas me seda teeme?“ Kõigepealt tuleb välja selgitada, mis on sellise omandist loobumise soovi põhjus ning alles seejärel saab anda soovitusi tehingu vormi osas.

Mida teha olukorras, kus üürnik või endine omanik keeldub rahvastikuregistris elukoha andmeid muutmast?

Rahvastikuregistri seadus kohustab isikut registreerima oma elukoht, aga ei näe ette karistust selle registreerimata jätmise eest. Rahvastikuregistris registreeritakse isiku elukoht üldjuhul aadressi täpsusega (maja number või kortermaja puhul maja ja korterinumbri täpsusega). Elukoha registreering rahvastikuregistris omab tähendust valimiste piirkonna jaoks,

Kinnisvara hindaja aitab riske maandada

Tavapärane hindamisteenus tellitakse eesmärgiga esitada laenuandjale hinnang vara turuväärtuse kohta. Eksperthinnangu tulemuseks on numbriliselt väljendatud turuväärtus, mis peegeldab kinnisvaraturu olukorrast tulenevat summat, mida keskmine turu osaline on valmis objekti eest maksma. Hindamise käigus peab hindaja välja selgitama kõik asjaolud, mis

Kuidas investeerimisobjektile esmast analüüsi teha?

Kinnisvara investeerimisobjekte otsides tasuks lähtuda ka kinnisvara hindamisel kasutatavast parima kasutuse põhimõttest. Sisuliselt kõik eksperthinnangud sisaldavad parima kasutuse analüüsi, kuid see pole nii oluline korterite ja üksikelamute puhul, kuivõrd selliste varade puhul, kus alternatiivseid kasutusvõimalusi on mitu või mida ei

Broneerimisleping: tähendus ja millal seda sõlmida

Broneerimislepinguid on elamuotstarbelise kinnisvara müügipraktikas sõlmitud juba üle 10 aasta. Sellele vaatamata eksitakse endiselt selle lepingu olemuses, sest broneerimislepingu nime all sõlmitakse valdavalt lihtkirjalikke eellepinguid. Sellese praktika kujunemine võib olla seotud teadmatusega või ka sooviga kiiresti mingi paber ära vormistada

Eesti Korteriühistute Liit: uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus vajaks praktikast tulenevaid täiendusi ja muudatusi

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul läbis uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus küll Riigikogus esimese lugemise, ent vajaks siiski praktikast tulenevaid täiendusi. Mardi sõnul on mõistagi tervitatav, kui enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse