Uudiste arhiiv

 

III kvartalis majanduskasv kiirenes

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,5%, teatab Statistikaamet. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasv kiirenes võrreldes eelmise kvartaliga 1,6%-ni. Kõige enam panustas majanduskasvu juba neljandat kvartalit järjest ehituse

Vastuoluline üüriturg

Ebakindlus majanduses, töökohtade koondumine tõmbekeskustesse, demograafiline situatsioon ja paljude isegi laenuvõimeliste kodanike soov mitte laenu võtta on kaasa toonud varasemast oluliselt suurema vajaduse üürikorterite järgi. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes korteri ostmisega olulist omafinantseeringut. Pärast kinnisvaramulli lõhkemist on ühiskonnas

Statistika: arendusprojektide edasilükkamine vähendab finantseerimisvajadust

Kinnisvaraärisse ja ehitusse antud laenude jääk on muude laenujääkide eeskujul langemise lõpetanud. Siiski ei ole siit näha, et ettevõtetele antud kinnisvarasektori laenud oleksid kasvama hakanud. 2012 III kvartalis oli kinnisvaraalase tegevuse finantseerimiseks antud laenude jääk 2,4 miljardit eurot ehk 4%

Kinnisvara hindadel kasvuruumi küllaga

Keskmine brutokuupalk oli 2012. aasta III kvartalis 855 eurot, teatab Statistikaamet. Teise riigiasutuse, Maa-ameti, tehingute andmebaasi info kohaselt teostati III kvartalis 4266 tehingut korteriomanditega ja pinnaühiku (eur/m2) keskmine hind oli 770 eurot. Teada-tuntud rusikareegli kohaselt peab elamispinna ruutmeetrihind vastama keskmisele

Kinnisvarafirmadel suurem kindlustunne kui tarbijatel

Kinnisvaraturgu mõjutavatest näitajatest peetakse üheks olulisemaks tarbijate kindlustunnet. See on oluline näitaja iga pikaajalise ostu puhul, millega kaasneb sageli aastakümnete pikkune kohustus. Isegi kui täna on tarbijal kindel töökoht ja ka säästud olemas, siis on oluline tema usk tuleviku osas.

III kvartalis töötus vähenes

2012. aasta III kvartalis vähenes töötute arv 68 000-ni ja töötuse määr 9,7%-ni, teatab Statistikaamet. Üle kolmandiku töötutest on tööta olnud kaks aastat või kauem. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis tänavu II kvartalis oli 71 000, vähenes III

Uute korterite ehitushind veab üles vanade korterite hinda

Tänase Tallinna elamispindade turu oluline mõjutaja on vähenev uute elamispindade pakkumine. Kõrgete ehitushindade tõttu vähenev pakkumine võimaldab kinnisvaramüüjatel hindu tõsta. Kaudselt kandub selline hinnatõus uute korterite sektorist ka vanemate korterite turule. Üle-eelmisel 2010. aastal jõuliselt alustanud kriisjärgne elamispindade arendustegevus on

Kinnisvaraliidud arutlevad kasvavate väljakutsete üle kinnisvarasektoris

Tallinnas, Kumu auditooriumis toimub reedel, 09. novembril üheteistkümnendat aastat järjest rahvusvaheline konverents “Kinnisvara 2012”, kus turuosalised arutlevad kinnisvarasektoris ja majanduses toimuva üle ning kuulutatakse välja Kinnisvara Guru 2012. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul pakub tänavune konverents sisukat programmi,

Tartus dikteerib korteriturgu vähenev pakkumine ning uued korterid

Maa-ameti tehingustatistika andmetel oli Tallinnas oktoobris 659 korteriomandi tehingut, mis on septembrikuuga võrreldes 12 tehingut rohkem. Kuigi aastases võrdluses oli tehinguid lausa 22% enam, võib siiski viimaste kuude tehinguid vaadates öelda, et korteriturg on stabiilne. Kui 2011. aasta viimane kvartal

RKAS suunas üheksa kuuga avaliku sektori asutuste töötingimuste parendamisse 107,4 miljonit eurot

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) suunas käesoleva aasta üheksa kuuga avaliku sektori asutuste töötingimuste parendamisse 107,4 miljonit eurot, millest 95,7 miljoni euro eest juhiti CO₂ projekti investeeringuid. Sellel perioodil lõpetati tööd 230 energiasäästlikumaks ehitatud hoonel üle riigi. Kokku on RKAS Kyoto

Harjumaa korteritel tasakaaluhind paigas

Eesti kinnisvaraturul on olnud mitmeid perioode, kus valdav osa sõnavõtjatest on lehvitanud teatud ajajärgu loosungitega nagu „euroremonditud korter on midagi erilist“, „liitumine Euroopa Liiduga tõstab hinda“, „maa hind ei saa kunagi langeda“ või teadis kinnisvarakriisi haripunktis iga kommentaator, et elamispinna

Laenuportfelli aastakasv oli septembris üle kolme aasta taas positiivne

Laenu- ja liisinguportfell oli septembri lõpus aastatagusega võrreldes 0,8% suurem, ulatudes 14,7 miljardi euroni. Väljastatud laenude ja liisingute kogumaht hakkas eelkõige tänu ettevõtete suurenenud laenuaktiivsusele püsivalt kasvama juba aprillis. Septembrikuist kasvu mõjutas täiendavalt ühe turuosalise grupistruktuuris toimunud muudatus, mille tulemusena

Eesti inimene elab valdavalt oma korteris ja väiksemal pinnal kui lääneeurooplane

Kogu elamufondist on Eestis ja Lätis erasektori, peamiselt eraisikute, omanduses 97 protsenti ning Leedus 89 protsenti, samas kui Euroopa Liidu keskmine on vaid 71 protsenti. Vastupidiselt keskmisele Euroopa Liidu perele elab enamik Balti peresid korterites, näitab SEB koostatud Balti leibkondade

Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. IV osa

Kui käesoleva artikliseeria eelmistes osades pöörasin tulenevalt Euroopa Liidu „Kinnisvaramaaklerite teenuste standardi“ EN 15733 ülesehitusest peamiselt tähelepanu maakleri ja kliendi vahelistele suhetele, siis käesolevas osas keskendume ainult maaklerile endale. Nimelt sätestab standard konkreetsed nõuded maakleri kutseoskustele. Kinnisvaramaaklerina tegutsevatel isikutel peab

EKFL valis esmakordselt noore kinnisvaratähe

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL)

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) annab tänavu esmakordselt üle preemia „Säravaim kinnisvaratäht“, mis valiti kinnisvarateemaliste üliõpilastööde hulgast. Preemia antakse üle teisipäevasel kinnisvaraseminaril. Iga-aastaseks traditsiooniks kujuneva preemia eesmärgiks on läbi tunnustuse tähelepanu juhtimine kinnisvaramajandussektorile. Tööde hindamiskriteeriumiteks on teema mõjukus, rakenduslikkus ja uuenduslikkus