Palgakasv aeglustus veidi, kuid püsib mõõdukalt kiire ning on kooskõlas majanduskasvuga. Tulumaksureformi mõjusid võib näha nii puhkusetasude väljavõtmisel kui keskmisest madalama palgaga tegevusalade brutopalga kasvutempo aeglustumisel. Statistikaameti andmetel oli käesoleva aasta teises kvartalis keskmine brutokuupalk 1321 eurot, mis on 6,4…
Ettevõtlussektori kogukasum oli 2018. aasta II kvartalis 726 miljonit eurot, mis on 12% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2017. aasta II kvartaliga võrreldes vähenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid kaubanduse, põllumajandus-, metsandus- ja kalandus- ning…
Kiire palgakasv jätkub: 2018. a. tõuseb keskmine brutopalk Swedbanki hinnangul ligi 7% ja 2019. aastal u. 6% Tarbimine on kiirest palgakasvust hoolimata mõõdukas Palgakasv aeglustus teises kvartalis oodatult Palgakasvu pidurdumise peamiseks põhjuseks on kõrgem võrdlusbaas aasta tagasi. Statistikaameti andmetel ulatus…
Palgakasvu pidurdas maksureformi mõju, mis muutis puhkusetasude väljamaksmist ja suurendas keskmist netopalka Surve palkade tõusuks püsib kõrge Viimaste aastate jooksul on Eesti palgaerinevused ja palgavaesus vähenenud Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2018. aasta II kvartalis 6,4%, mis näitab, et eelmise…
Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta II kvartalis 1321 eurot, tõustes eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,4%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,3 protsendipunkti aeglasem kui eelmises kvartalis. Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1312 eurot, mais 1298 eurot ja juunis 1354 eurot. Eelmise…
2018 II Kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis ehitusloa 1676 eluruumi pindalaga 158 300 m². Aastataguse ajaga võrreldes vähenes ehitusloa saanud eluruumide arv 19% ja nende pind 17% võrra. Tegemist on järjestikkuse teise kvartaliga, mil ehitusloa saanud eluruumide arv ja pindala…
Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2018. aasta II kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 20% rohkem kui eelnenud aasta samas kvartalis, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 22%. II kvartalis ehitati omal jõul 767 miljoni euro eest, millest hooneid 512 miljoni…
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juulis võrreldes juuniga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 3,2%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas juulis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, puittoodete tootmises ning mäetööstuses, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete…
Eriliselt soe ja kuiv juuli, mis paljudel inimestel langes kokku puhkuseperioodiga, tõi võrreldes kahe varasema kuuga kaasa tehingute arvu languse. Juulis sõlmiti umbes 200 tehingut vähem kui mais või juunis, samas võrreldes eelmise aasta juuliga suurenes tehingute arv ligi 50…
Eestis käib vilgas ehitus. Kui võtta Tallinna ja lähiümbruse kaart ette, siis ühe ruutkilomeetri kohta saab päris mitu uusarendust. Ümberringi kerkivad mitmeid kortermaju, ridaelamuid, paarismaju, elamukvartaleid jne. Ainuüksi Harjumaal on pakkumisel ligi 160 uusarendust, lisaks veel järelturu pakkumised. Põhifookus on…
Eesti kodumajapidamistel oli 2018 II kvartalis Eesti panga andmetel tähtajaks tasumata eluasemelaene 202 miljoni euro väärtuses. See näitaja on aastaga vähenenud 7%. Enam ehk 8,5% on aastaga vähenenud kuni 30 päeva viivituses olevate laenude maht. Neid oli 2018 II kvartali…
Töötus on langenud viimase kümnendi madalaimale tasemele ja vaba tööjõud on turul ammendunud. Konkurents töötajate pärast on siiski hea, sest aitab välja sõeluda tugevamad äriplaanid, parandades seeläbi ka majanduse tervist. Töötus on langenud kümnendi madalaimale tasemele Lõppeval nädalal avaldatud tööjõu-uuringu…
Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati tänavu juulis Eestis kokku 3870 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 245 miljonit eurot. Tehingute arv langes juuniga võrreldes 14% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 7%. Käesoleva aasta juulikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 8% madalam. Aastatagusega…
Arvamusfestivalil Paides arutleti, kes on jõukam – kas eestlane, lätlane või leedulane? Otsiti vastust ka küsimustele, kuidas Baltikumi inimeste jõukust kasvatada ja mida igaüks ise saaks ära teha, et majanduslikult paremal järjel olla. Esmalt küsiti paneelis osalejatelt, kuidas jõukust üldse…
Kes on Milleeniumlased Sündinud vahemikus 1980 – 2000. Milleeniumlased esindavad kasutamata potentsiaali kogumit, mis kasvab eksponentsiaalselt ning kellede tähelepanu saamiseks tuleb üks korralik võistlus maha pidada. Hoolimata finantskriisi mõjudest, on nad ettevõtlikud ja ambitsioonikad. Mitmed milleeniumi lapsed on väga edukad…
