Uudiste arhiiv

 

Tartu korterite keskmine hind meenutab buumiaegset hinnataset

Viimased kuud on palju juttu olnud Tallinna ja Tartu kõrgetest korterite hindadest. Ilmselgelt on selleks ka põhjust olnud, sest lühikese ajaga on hinnatasemed kerkinud kõrgustesse. Mõningasi märke on, et tekkimas on stabiilne periood, kuid otseselt aprillist seda järeldada ei saa.

Märtsis jäi majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistide arv mullusele tasemele

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2014. aasta märtsis 194 000 turisti, teatab Statistikaamet. Välisturistide arv jäi eelmise aasta märtsiga võrreldes samale tasemele, siseturiste oli 1% vähem. Märtsis peatus majutusettevõtetes 116 000 välisturisti ehk sama palju kui 2013. aasta märtsis. Kolm neljandikku välisturistidest saabus naaberriikidest Lätist,

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud mai 2014

Aprillikuist Maa-ameti kinnisvarastatistikat analüüsides võib öelda, et kuu oli “Harju keskmine”. Korteriomanditega tehti 670 müügitehingut, mis on 4% vähem kui märtsis. Aprillis 2013 tehti 51 tehingut rohkem. Aasta nelja esimese kuuga on Tallinnas tehtud 2536 korteriomandi müügitehingut, võrdluseks 2013 aastal

Aprillis kiirendas inflatsiooni üürihind

Statistikaameti andmetel püsis inflatsioon aprillis 0,2% juures ning võrreldes eelmise kuuga jäi hinnatase Eestis samaks. Odavnevate kaupade ja teenuste osakaal tarbijakorvis suurenes samal ajal ligikaudu 45%ni. Lisaks varem odavnenud kauba- ja teenusegruppidele langesid aprillis ka puu- ja köögiviljade hinnad. Euroala

Tarbijahinnaindeksit mõjutasid aprillis enim elekter ja soojusenergia

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 0,2%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2013. aasta aprilliga võrreldes 0,7% kallimad ja teenused 0,6% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes langenud

Uus Maa turuülevaade 04-2014

Makromajanduslik taust Eesti Panga hinnangul on majanduskasvu taastumine võimalik eksporditurgude toel. Senine majanduskasv põhines sisenõudlusel ning eeldas majapidamiste sissetulekute ja tarbimise pidevat suurenemist. Eesti peamiste väliskaubanduspartnerite kasv jäi 2013.a esimesel poolel oodatust kesisemaks, mistõttu oli majandus languses. 2013.a III kvartalis

Statistika: Elamumaa tehingute arv kasvas aastaga 91%

2014 I kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis kokku 3171 tehingut hoonestamata maaga. Neist tehingutest 451 tehti Harjumaal ja 247 Tartumaal. Aastaga kerkis Eesti hoonestamata maa tehingute arv 28%. Hoonestamata maa tehingute arvust 513 tehingut tehti elamumaaga. Aastaga kasvas Eesti elamumaatehingute

Rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Täpsustatud andmetel elas 2014. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 819 inimest, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes 2013. aastal jooksul 4355 inimese võrra ehk 0,3%. Rahvaarvu vähenemises on sisserände kasv vähendanud väljarände mõju, kuid väheneva sündimuse tõttu on kasvanud loomuliku iibe osatähtsus rahvaarvu

Märtsis tööstustoodang vähenes võrreldes mullusega

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta märtsis 3% vähem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes mäetööstuses ja energeetikas ning suurenes töötlevas tööstuses. 2013. aasta märtsiga võrreldes toodeti elektrit 21% ja soojust 26% vähem. Elektri tootmise vähenemise peamine põhjus oli tarbimise

Jaemüügi kasv jätkus märtsis

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta märtsis 2013. aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. 2014. aasta märtsis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 385,4 miljonit eurot, seega jäi märtsis kauplustesse 294 eurot elaniku kohta. Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv, mis veebruaris oluliselt aeglustus,

Statistika: korteriomanditehingute arv kasvas aastaga 13%

2014 I kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis kokku 4327 korteromanditehingut. Aastaga kasvas tehingute arv 13%. Kinnisvaraturu suurimas tõmbekeskuses ehk Tallinnas kasvas tehingute arv sel ajal 11%. Tartus tehingute arv sootuks langes 2%. See tähendab, et tehingud hakkavad Tallinnast-Tartust väljapoole jõudma

SEB: Eestis pikaajalise võlgnevusega kodulaenude osakaal tagasi kriisieelsel tasemel

Mittetöötavad kodulaenud (võlgnevus on kestnud rohkem kui 60 (Lätis 90) päeva) on Eestis kriisieelsel tasemel, samas kui Läti pered on endiselt laenumaksetega hädas. Ka pankadest võetud tarbimislaenude osas on olukord Eestis päris hea, Lätis ja Leedus aga on taastumine aeglasem,

Sisemajanduse koguprodukt lööb majanduses toimuvad tehingud kokku

Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP). Tänapäevases tööjõujaotusele tuginevas majanduses on iga majandusliku hüve elukäigus vähemalt kolm

SEB: Kõigi kolme Balti riigi perede majanduslik olukord järk-järgult paranemas

Keskmine brutopalk on kolmandat aastat järjest kõigis Balti riikides kasvanud. 2013. aasta neljandas kvartalis tõusis keskmine brutopalk aastatagusega võrreldes enim Eestis – 7,6 protsenti, Leedus ja Lätis 2013. aastal vastavalt 4,7 ja 4,6 protsenti. Eestis ja Leedus kasvas ka miinimumpalk.

Statistika: 2013. aastal valmis Harjumaal 1346 eluruumi

2013. aastal valmis statistikaameti andmetel Eestis 2079 eluruumi. Neist eluruumidest 1346 asus Harju maakonnas ja neist omakorda 713 Tallinna linnas. Kui Harjumaa ja Tallinna valminud eluruumide arv aastaga vähenes, siis Tartus see kasvas. Tartus valmis 2013. aastal 418 eluruumi aastataguse