Uudiste arhiiv

 

Statistika: korteriomanditehingute arv kasvas aastaga 13%

2014 I kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis kokku 4327 korteromanditehingut. Aastaga kasvas tehingute arv 13%. Kinnisvaraturu suurimas tõmbekeskuses ehk Tallinnas kasvas tehingute arv sel ajal 11%. Tartus tehingute arv sootuks langes 2%. See tähendab, et tehingud hakkavad Tallinnast-Tartust väljapoole jõudma

SEB: Eestis pikaajalise võlgnevusega kodulaenude osakaal tagasi kriisieelsel tasemel

Mittetöötavad kodulaenud (võlgnevus on kestnud rohkem kui 60 (Lätis 90) päeva) on Eestis kriisieelsel tasemel, samas kui Läti pered on endiselt laenumaksetega hädas. Ka pankadest võetud tarbimislaenude osas on olukord Eestis päris hea, Lätis ja Leedus aga on taastumine aeglasem,

Sisemajanduse koguprodukt lööb majanduses toimuvad tehingud kokku

Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP). Tänapäevases tööjõujaotusele tuginevas majanduses on iga majandusliku hüve elukäigus vähemalt kolm

SEB: Kõigi kolme Balti riigi perede majanduslik olukord järk-järgult paranemas

Keskmine brutopalk on kolmandat aastat järjest kõigis Balti riikides kasvanud. 2013. aasta neljandas kvartalis tõusis keskmine brutopalk aastatagusega võrreldes enim Eestis – 7,6 protsenti, Leedus ja Lätis 2013. aastal vastavalt 4,7 ja 4,6 protsenti. Eestis ja Leedus kasvas ka miinimumpalk.

Statistika: 2013. aastal valmis Harjumaal 1346 eluruumi

2013. aastal valmis statistikaameti andmetel Eestis 2079 eluruumi. Neist eluruumidest 1346 asus Harju maakonnas ja neist omakorda 713 Tallinna linnas. Kui Harjumaa ja Tallinna valminud eluruumide arv aastaga vähenes, siis Tartus see kasvas. Tartus valmis 2013. aastal 418 eluruumi aastataguse

Märtsis jätkus tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta märtsis võrreldes veebruariga -0,9% ja võrreldes 2013. aasta märtsiga -2,6%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas märtsis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete ja puittoodete tootmises,

Ehitushinnaindeks pöördus I kvartalis langusele

Ehitushinnaindeks pöördus 2014. aasta I kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga pärast kolmeaastast tõusu langusele, teatab Statistikaamet. Indeksi muutus oli 2014. aasta I kvartalis võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga -0,1% ja võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 2,3%. Ehitushinnaindeksit mõjutas I kvartalis võrreldes eelmise aasta

Statistika: Suuremate eluruumide osakaal suureneb

2013. aastal sai Staistikaameti andmetel Eestis kasutusloa 2079 eluruumi, mis on 89 eluruumi võrra rohkem kui aasta tagasi. 42% 2013. aastal valminud eluruumidest olid 2- ja 3-toalised. Hoogsa hüppe valminud eluruumide proportsioonis on teinud 4-toalised eluruumid. Nende osakaal kasvas 2012.

Majade turg saab hoo sisse

Kiire hinnatõus korterite turul avab võimalused neile, kes soovivad korteri maja vastu vahetada. Täna näeme juba selgelt, kuidas korterituru kõrge tehingute arv on hakanud majade turule kanduma. Majade hinnad siiski ei ole veel jõuliselt kasvama hakanud. Optimistlike nootide kõrval ei

KV.EE analüüs: Üürikorterite kättesaadavus on aasta-aastalt paranenud

Viimasel ajal tõstatunud üürikorterite kättesaadavuse küsimus sunnib pilku pöörama üürituru statistiliste näitajate suunas. Mis teeb üürihind, kas üüripakkumisi tuleb juurde või jääb vähemaks, kas üüripindade kättesaadavus väheneb või hoopis paraneb? Üürihinnad on kiiresti kerkinud Portaali KV.EE üüripakkumiste keskmisele hinnale tuginedes

Uus Maa turuülevaade 03-2014

Eesti Märts oli keskmisest oluliselt aktiivsem kuu, kuid samas tekitas jätkuv hinnatõus aina enam küsimusi selle jätkusuutlikkuse teemal. Kevadkuud on olnud traditsiooniliselt aktiivsed, mil võetakse vastu ostuotsuseid ja viiakse ellu ka varem kavandatut. Selle kõrval on aga tunda ostuaktiivsuse vähenemist

Riigi Kinnisvara ASi nõukogu kiitis heaks ettevõtte 2013. majandusaasta aruande

Ettevõtte möödunud aasta tulemusi kommenteerides tõstis nõukogu esimees Arto Aas esile neljale riigigümnaasiumile tänapäevaste koolihoonete rajamist, mille tarvis investeeriti koolidesse kokku ligi 18 miljonit eurot. „Sellega on antud märkimisväärne panus Lääne-, Viljandi, Tartu- ja Jõgevamaa gümnaasiumivõrgustiku korrastamisse,“ ütles Aas. „Samuti

Üüriturg Tallinnas

Eelmisel nädalal toimus Eesti Ehitusettevõtete Liidu eestvedamisel konverents „Üüriturg – eluase kõigile kättesaadavaks“. Oma ettekande tarvis analüüsisin koos Domus Kinnisvara hindamisvaldkonna juhi Kristjan Grossiga üüriturgu Tallinnas ja Tartus. Sellele tööle tuginedes tooksin välja mõned olulisemad järeldused ja tähelepanekud. Esiteks iseloomustab

Statistika: Elamispindade tehingute arv ja käive kerkivad sirgjooneliselt

Eesti elamispindade tehingute arv oli maa-ameti andmetel 2013. aastal 30 134. Aastaga kerkis tehingute arv 13%. Elamispindade tehingute käive aga kerkis aastaga 25% ja jõudis 1 350 miljoni euroni. Tallinna linna vastavad näitajad olid Eesti keskmised – tehingute arv kerkis 12%

Inflatsioonimäär oli energia odavnemise tõttu rekordmadal

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel aeglustus Eesti inflatsioon märtsis aastavõrdluses 0,2%ni, veebruariga võrreldes tõusis hinnatase 0,3%. Euroalal pidurdus ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon esialgse hinnangu kohaselt 0,7%lt 0,5%ni. Hindade hiljutine areng kinnitab eelkõige seda, et väliskeskkonna aeglane inflatsioon võib edukalt tasakaalustada Eesti sisemajandusest lähtuvaid hinnasurveid. Väliskeskkonna