Uudiste arhiiv

 

Statistika: Kinnisvarainvesteeringud kasvasid aastaga 24%

2012. aasta I kvartalis tegid Eesti ettevõtted statistikaameti andmetel põhivarainvesteeringuid 506 miljoni euro väärtuses. Neist investeeringutest alla kolmandiku ehk 144 miljoni euro väärtuses kulus kinnisvaraga seonduvateks investeeringuteks – hoonete ja rajatiste soetamine, ehitamine, remont ja maa soetamine. Kogu põhivarainvesteeringute maht

Statistika: eluruumidest 96% kuulub erasektorile

Eesti eluruumide omandi struktuur püsib eelmisse sajandisse jäänud erastamise järel üksluine. 2012. aasta alguse seisu 657 800 eluruumist 96% kuulub erasektorile. 3% eluruumide omanikuks on kohalikud omavalitsused ja 1% eluruumidest kuulub riigile. Suur erasektori proportsioon elamispindade omandi osas on üks

Tõnu Toompark: Madal euribor säästab eestlastele 130-250 miljonit eurot aastas

Ülimadala euribori tõttu säästavad eestlased aastas iga laenu kohta 840-1600 eurot. Tänane eluasemelaenude turg on toonud laenuvõtjaid rõõmustava ülimadala euribori. See on omakorda viinud kõigi aegade madalaima eluasemelaenude intressimäärani ja seda isegi vaatamata riskimarginaali tõusule. Võrreldes euribori ajaloolise keskmise tasemega

Kommentaar euribori ja intressimäära kohta

Kinnisvaraturg on täna üsna aktiivne ja laenusid väljastatakse üksjagu. Paljus on selle taga eelmisel aastal võlaõiguslikult ostetud arendusjärgus korterid, mis täna asjaõiguslepinguteni ja seega maa-ameti statistikasse jõuavad. Seega on tänane laenuralli pigem tingitud eelmise aasta positiivsest meelsusest, kui tänasest madalast

Statistika: eluruume lisandus aastatagusega võrreldes 0,4%

Statistikaameti andmetel moodustas  2012. aastal eluruumide uusehitus 0,40% kogu eluruumide arvust. Eluruumide pindalast moodustas uute kasutusloa saanud eluruumide arv 0,68%. Nõutav eluruumide taastootmine, mis kataks ära elamufondi amortiseerumise on 1% elamufondist. 1-protsendiline eluruumide uusehitus võtaks arvesse, et eluruumide kvaliteeti saab

Tallinn-Tartu-Pärnu: korteriturg näitab tugevat tehingute arvu kasvu

Tänane elamispindade turg näitab tugevaid numbreid eelkõige tehingute arvu osas. Tehingute arvu kõrval kasvab ka tehingute hind. Positiivne on, et tehinguhinna kasv on tagasihoidlik, ega söö liiga kiirelt tarbijate ostujõudu. Mööda ei saa minna maailmamajandusest. Lõuna-Euroopas toimuv ei luba teha

Statistika: Eluruumide arv kasvas aastaga 0,29%

Eesti eluruumide arv kasvas statistikaameti andmetel 2012. a. alguseks 657 800 eluruumini kogupindalaga 40,53 miljonit ruutmeetrit. Aastaga suurenes eluruumide arv 0,29 ja eluruumide pindala 0,52 protsenti. Ühe Eesti elaniku kohta on rahvaloenduse esialgseid andmeid mittearvestades 30,3 ruutmeetrit elamispinda. 10 aastat

Statistika: Ehitustööde rahaline maht kasvas aastaga 34%

Eesti ehitusettevõtted tegid statistikaameti andmetel 2012. a. I kvartalis ehitustöid 503 miljoni euro väärtuses. Sellest 355 miljoni euro väärtuses olid ehitustööd omal jõul. Need on ehitustööd, mis ei arvesta allhankeid. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas omal jõul tehtud ehitustööde maht 34%

Statistika: ehitusmahuindeks tõusis aastaga 28%

Ehitusmahuindeks näitas statistikaameti andmetel 2012. aasta I kvartalis 84 punkti. Samas suurusjärgus oli ehitustööde mahuindeks 2009. aasta keskmisena. Aastataguse ajaga võrreldes on ehitustööde maht siiski tõusnud 28%. Ehitusmahuindeks on olnud kasvus viimased viis kvartalit ja kasvunumbrid on olnud valdavalt 30-40%

Tõnu Toompark: Elamispindade kvaliteet käib alla

Eesti inimestel ei ole raha, et säästa, sest kokkuhoid eeldab esmase investeeringu tegemist. Eluasemeid tuleb Eestis turule liiga vähe. Uute elamute lisandumise määr võrreldes olemasoleva elamufondiga peaks olema vähemalt 0,8-1,0%. Meil on see aga ainult 0,4-0,6%. Elamispindadest enamus lisandub Tallinnas,

Statistika: eluruumide kasutuslubade arv hea, kuid vähenemas

2012. a. algus on näidanud edukat eluruumide kasutuslubade väljastamist.  Aasta esimeses kvartalis sai kasutusloa 707 uut eluruumi. Aastane kasv oli siin koguni 86%. Siiski ei tasu siit oodata uut kinnisvara- või ehitusbuumi. Tänaste kasutuslubade numbrite taga on 2011. a. alguses

Statistika: elamispindade arendusprojektide finantseerimine on kokku kuivanud

Erinevate kinnisvarasektorite laenujäägid on olnud viimastel aastatel üllatavalt stabiilsed. Märgatavalt suurenenud on vaid kaubanduspindade laenujääk. Seejuures on aga vähenenud elamispindade arendusprojektide finantseerimises olev laenuressurss. Vähenev elamispindade arendusprojektide laenujääk on tingitud napist laenukäibest, mida kogu 2011. aasta peale oli kokku 45

Statistika: kinnisvaralaenud ettevõtetele vaikselt vähenemas

Ehitus- ja kinnisvarasektori laenud ei ole peale kinnisvarabuumi pöördumist kriisiks oluliselt vähenenud. Kinnisvarasektori laenude jääk oli tipus 2008. a. II kvartalis, mil see oli 440 miljonit eurot. 2012. a. I kvartali lõpu seisuga oli kinnisvarasektorisse antud laenude jääk kahanenud 245

Statistika: keskmine eluasemelaenukohustus väheneb teosammul

2012. a. I kvartali lõpus oli Eestis tagasimaksmisel 156 666 eluasemelaenu. Laenude arv on vaikselt vähenemas. Veel aasta tagasi oli tagasimaksmisel olevaid eluasemelaene 157 746. Sama moodi on vaikselt-vaikselt vähenemas tagasimaksmisel olev keskmine laenusumma. 2012. a. I kvartali lõpuks oli

Statistika: äriühingute laenujääk tipust 30% allpool

Eesti äriühingute hüplikul laenuturul väljastati 2012. a. I kvartalis laene 342 miljoni euro väärtuses, mis on aastatagusega ligikaudu sama palju. Analoogselt eluasemelaenude turule on äriühingulaenude jääk järjest kahanemas. Äriühingulaenude jääk kahaneb eluasemelaenudest märksa kiiremini, sest ärilaenud on märksa lühemaajalised. 2012.