Tänane elamispindade turg näitab tugevaid numbreid eelkõige tehingute arvu osas. Tehingute arvu kõrval kasvab ka tehingute hind. Positiivne on, et tehinguhinna kasv on tagasihoidlik, ega söö liiga kiirelt tarbijate ostujõudu.
Mööda ei saa minna maailmamajandusest. Lõuna-Euroopas toimuv ei luba teha liiga pikki plaane ja sunnib kohalike elama üks päeva korraga.
Korteriomanditehingute arv
2012. a. II kvartal näitas korteritehingute arvu osas tugevat numbrit. Kindlasti on suur osa tehingute arvus sellel, et valmima on hakanud arendusprojektid, mille ehituse ja müügiga alustatid 9-12 kuud tagasi.
Täna jõuavad need arendusprojektid asjaõiguslepingute sõlmimise faasi. Viimased kajastuvad ka maa-ameti statistikas.
Arvestades, et eelmise aasta teine pool oli uute projektide osas esimesest märksa tagasihoidlikum, võib arvata, et tehingute arv on käesoleva aasta teises pooles tänaselt tasemelt allapoole tulemas.
Kogu Eestis tehti 2012. a. II kvartalis korteritehinguid 3903 ja Tallinnas 1770.
Tartus sõlmiti korteritega tehinguid 341, Pärnus 155.
Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %
Võrreldes eelmise aastaga näitas korteritehingute arv tugevat tõusu.
2012. a. I kvartali kõrged tõusunumbrid olid eelmisel aastal saabunud euro ja sellest tingitud kinnisvaraturu ajutise seisaku tõttu eksitavad.
2011. a. II kvartaliks olukord kinnisvaraturul klaarus. Seega on tänased tõusunumbrid igati asjakohased.
Eestis tehti käesoleva aasta II kvartalis 23% rohkem korteritehinguid, kui möödunud aasta II kvartalis. Tallinna tõusunumber oli 31%.
Tartus tuli aastaga tehinguid juurde 17 ja Pärnus 19%.
Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m2
Korterite hinnad “suurlinnades” liiguvad tõususuunas. Tallinna keskmine korteritehingu hind ületas viimase 3,5 aasta jooksul taas esimest korda 1100 euro piiri.
Samal tasemel (ja tegelikult isegi kõrgemal tasemel) olid hinnad viimati 2008. a. viimases kvartalis ja enne seda 2005. a. viimases kvartalis.
Nii on korterite tehinguhinnad täna samas suurusjärgus, mis need olid ka 7 aastat tagasi.
Tartu hinnatasemeks 2012. a. II kvartalis oli 880 €/m2 ja Pärnus 714 €/m2.
Eesti keskmine korteritehingu hind oli 2012. a. II kvartalis 751 /m2.
Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %
Kõrge tehingute arv ei ole samakõrgele kasvule viinud korteritehingute hinda.
Positiivne on see, et tehingute hinnatase kerkib. Samuti on positiivne see, et hinnatõus ei ole liiga kiire.
Liiga kiire ehk 10% ületav hinnatõus kärbib tarbijate ostujõudu kinnisvara soetamisel ning mõjub turu tehinguaktiivsusele pärssivalt.
Eesti korteritehingute keskmine hind on eelkõige Tallinna tehingute najal aastatagusest 7% kõrgemal. Sama palju on hinnatase kerkinud ka pealinnas.
Tartu aastane korteritehingute hinnatõus on 2%.
Pärnus oli aga 2012. a. keskmine korteritehing isegi 0,2% aastatagusest odavam.
Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %
Eesti korterite tipphinnad oli 2007. a. II kvartalis. Tänaseks oleme sellest tasemest allpool kõikide kinnisvara liikide ja asukohtade lõikes.
Arvestama aga peame, et võrreldes 2007. a. esimese poolega on üldist hinnataset tõstnud inflatsioon. Teisisõnu on tänane 1000 eurot märksa vähem väärt, kui veel viis aastat tagasi kinnisvarahindade tipus.
Tallinna korterite tehingute hinnatase on tipust allpool kolmandiku võrra. Tartu korterid aga 27%.
Pärnu korterid olid kas buumi ajal kõige rohkem ülehinnatud või pole täna kuidagi uut hoogu sisse saanud. Tõenäoliselt on tõetera mõlemas eelnevas väites. Pärnu korterite hinnatase on buumi tipust 49% allpool.
Eesti korterite keskmine tehinguhind on tipphindadest allpool 38%.
Viimane number tähendab taas, et hinnatõus puudutab ennekõike Tallinnat-Tartut. Muudes piirkondades on hinnatase võrreldes kunagiste tippudega endiselt üsna madalal.
Kokkuvõtteks
Kõrge korteritehingute arv on majanduse üldist seisukorda arvestades isegi pisut üllatav. Osa tehingnute arvu kasvust on tingitud uute korterite müükide vormistamistest, kuid isegi ilma nendeta ei saaks me rääkida tehingute arvu langusest.
Tehingute arvu kasvuga käsikäes on kasvanud eluasemelaenude mahud. Seda soodustab osalt madal euribor ja kõikide aegade madalusrekordeid purustav euribor.
Lähema kvartali-kahe perspektiivis võiks oodata mõningast tehingute arvu kokkutõmbumist. Seda eelkige uute korteritega tehtavate asjaõiguslepingute vähenemise tõttu.
Kui uute korteritega tehakse vähem tehinguid, siis poleks sugugi imekspandav, kui pisut langeb ka tehingute hind. Kinnisvara väärtuse langust siiski ootama ei peaks – kui muidugi arengud Lõuna-Euroopas seda endaga kaasa ei kutsu.
Maailmamajanduse määramatus on tegur, mis tänasel kinnisvaraturul sunnib elama põhimõttel “üks päev korraga”. Turg pakub häist ostu- ja müügivõimalusi, iseasi on need üles leida ning lisaks leida eneses julgus tehinguni minna.
