Uudiste arhiiv

 

Toompark: elamispindade reaalväärtus on seitsme aastaga kasvanud 5,4%

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi. Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust, tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%. Inimesi on hullutamas igakuised

Tartus dikteerib korteriturgu vähenev pakkumine ning uued korterid

Maa-ameti tehingustatistika andmetel oli Tallinnas oktoobris 659 korteriomandi tehingut, mis on septembrikuuga võrreldes 12 tehingut rohkem. Kuigi aastases võrdluses oli tehinguid lausa 22% enam, võib siiski viimaste kuude tehinguid vaadates öelda, et korteriturg on stabiilne. Kui 2011. aasta viimane kvartal

Statistika: hoonestamata maaga tehtud tehingute käive kasvas aastaga 52%

2012 III kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis kokku 2549 tehingut hoonestamata maaga. Aastataguse ajaga kasvas tehingute arv 15%, tehingute koguväärtus aga koguni 51%. Hoonestamata maaga tehtud tehingute väärtus oli 2012 III kvartalis 74 miljonit eurot. Hoonestatud maaga tehtud tehingute arv

Harjumaa korteritel tasakaaluhind paigas

Eesti kinnisvaraturul on olnud mitmeid perioode, kus valdav osa sõnavõtjatest on lehvitanud teatud ajajärgu loosungitega nagu „euroremonditud korter on midagi erilist“, „liitumine Euroopa Liiduga tõstab hinda“, „maa hind ei saa kunagi langeda“ või teadis kinnisvarakriisi haripunktis iga kommentaator, et elamispinna

Statistika: korteriomanditehingute keskmine hind tõusis aastaga 6,8%

2012 III kvartalis tehti Eestis kokku 4266 korteriomanditehingut. See on eelmisest aastast 24% rohkem. Kinnisvaraturg on kogu 2012. aastal olnud enneolematult aktiivne. Kõikide kvartalite korteritehingute arv on aastatagusega võrreldes kasvanud 23-24%. Korteritehingute väärtus on tõusnud veelgi rohkem. Kvartaalne korteritehingute käibe

Elamispindade reaalväärtus on seitsme aastaga kasvanud 5,4%

Elamispindade hinnaindeks ja tarbijahinnaindeks

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi. Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%. Inimesi on hullutamas igakuised

Uued graafikud: elamispindade hinnaindeks kajastab väärtuse muutust

Adaur.ee lehe sektsiooni “Kinnisvaraturg” on alalisse monitooringusse ilmunud uued graafikud, mis kajastavad maa-ameti koostatava ja statistikaameti avaldatava eluaseme hinnaindeksi liikumist. Väikese lisaväärtusena olen lisanud graafikutele korrektsiooni tarbijahinnaindeksiga. See aitab mõista, kui palju on korterite ja majade väärtus tarbijate jaoks reaalselt

Majade turgu mõjutab tugevalt sessoonsus

Harjumaal eramut osta soovijatest otsib suurem osa inimesi remontivajavat maja hinnaklassis 130 000–150 000 eurot. Ihaldatud piirkonnad Tallinnas on Nõmme, Pirita või Kristiine ja tahetakse maja, kus pärast mõningaid ehitustöid saab elama asuda. Pärast kinnisvarakriisi hakkasid kasvama ka Harjumaa hoonestatud

Ehitushinnaindeks III kvartalis tõusis

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2012. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 1,3% ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 5,0%, teatab Statistikaamet. Kvartalimuutust mõjutas enim tööjõu kallinemine, aastamuutust materjalide hinnatõus. Tänavu II kvartaliga võrreldes mõjutas indeksit enim kulutuste tõus tööjõule 4,4% (eelmise

Tallinn-Tartu-Pärnu: kõrge korteritehingute arv kummutab müüdi madalast tarbijate kindlustundest

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Adaur Grupp OÜ kvartaalne elamispindade turu analüüs leiab, et tänane elamispindade turg näitab ülimat aktiivsust. Kõrge korteritehingute arv ja stabiilne hinnatrend kummutavad müüdi madalast tarbijate kindlustundest, mis ei luba kinnisvaratehinguid teha. Vastupidi – tehinguid tehakse sellise hooga, mida viimati nägime

Septembrikuu korteriturul: kas Narva eufooria vaibub?

Septembrikuu korteriturg oli Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas üsna aktiivne, sest tehinguid tehti arvestataval hulgal – Tallinnas oli tehinguid stabiilselt, mujal väiksemate kõikumistega. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati septembris pealinnas 647 korteriomandi tehingut, mis on küll kolme tehingu võrra vähem kui

Statistika: eluruumide ehituslubasid tuleb juurde, kuid defitsiit korteriturul kestab

2012 II kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 734 eluruumi kogupindalaga 92 600 m2. Aastatagusest näitajast on mõlemad arvud protsent-paar suuremad. Ehitusloa väljastamine aga ei tähenda veel ehitustegevuse reaalset käivitumist. Seetõttu valitseb väljastatud ehituslubade ja valminud eluruumide arvu vahel vaid nõrk

Vanalinna korteritehingute analüüs

Käesoleval aastal on jälle kuulda, kuidas Tallinnas korterite tehingute arv ja hinnad kasvavad ning teevad viimaste aastate rekordeid. Vaadates Maa-ameti statistikat, siis Tallinnas tervikuna ongi nii, kuid vaadata tuleks ka tehingute struktuuri, linnaosasid ja asumeid eraldi. Võiks arvata, et praeguses

Statistika: valmivate eluruumide arv hakkab vähenema

2012 II kvartalis sai Eestis statistikaameti andmetel kasutusloa 379 eluruumi. Aastatagusega võrreldes vähenes kasutusloa saanud eluruumide arv 3%. Kasutusloa saanud eluruumide pindala siiski kasvas 16% võrra. 2012 II kvartalis kasutusloa saanud eluruumide pidala oli 58 900 m2. Seekordsed kasutusloa saanud

Statistikaameti tulevane büroohoone sai nurgakivi

Täna, 28. septembril sai Tallinnas Tatari tänaval nurgakivi Statistikaameti uus büroohoone. Järgmisel sügisel saab amet 6-korruseliseshoones oma kasutusse kaasaegsed ja efektiivse pinnakasutusega tööruumid. „Meie jaoks on suur asi, et saame kaasaegsesse majja. See annab töötajatele uut indu järjest kasvavas andmete