Uudiste arhiiv

 

Elamispindade üüriturg laieneb

Elamispindade üüriturg toob üsna täenäoliselt sellegi suve lõpus ootamatuid üllatusi, mis tähendab üürikorterite pakkumise vähenemist ning ehk mõningast ajutist hinnatõusu. Alljärgnevalt on analüüsitud, mis sündmused üüriturul toimuvad ning mis on nende sündmuste põhjused. Elamispindade üürituru all saame me silmas pidada

Statistika: eluasemelaenude jääk kahaneb kolmandat aastat järjest

2012. a. I kvartalis väljastasid Eesti pangad eluasemelaene 145 miljoni euro väärtuses. See on 14% aastatagusest enam. Eluasemelaenude jääk on endiselt kahanemas ja seda kolmandat aastat järjest. Teisisõnu annavad pangad jätkuvalt vähem uusi laene, kui nad vanu turult kokku korjavad.

Statistika: eluasemelaenude intressimäär rekordiliselt madalal

Eluasemelaenude intressimäär langes 2012. a.  kvartali lõpuks 3,15 protsendi peale. Nii madalal oli intressimäär mõne kuu lõikes ainult 2005. aastal. Ja kuigi intressimarginaalid on viimase aasta jooksul järjest kasvanud, siis langev euribor on aidanud lõplikul intressimääral väheneda. Tänased analüütikute prognoosid

Statistika: 28% uute mitteeluhoonete pinnast asub Tallinnas ja Harjumaal

Ei ole vast üllatus, et statistikaameti numbrite alusel asub enamus kasutusloa saanud mitteeluruumidest Harju maakonnas. 2011. a. sai kogu Eestis kasutusloa kokku 720 mitteeluruumi, millest 18% ehk 128 asub Tallinnas ja Harjumaal. Valminud mitteeluhoonete pinnast asub Tallinnas ja Harjumaal koguni

Statistika: 50% uutest eluruumidest on 2- ja 3-toalised korterid

50% kasutusse lubatud eluruumidest on statistikaameti andmetel 2- ja 3-toalised korterid. Valminud 1-toaliste korterite osakaal on järjest kahanenud – neid valmis kõigest 6%. Näiteks 2006. aastal oli valminud eluruumidest 1-toalisi isegi 14%. Eluruumide struktuursete muutuste taga on majandus- ja kinnisvarakriis.

Arco Vara: Tallinna ja Harjumaa kinnisvaraturu peamised trendid 2012 aasta esimeses kvartalis

Elamuturu ülevaade Möödunud aastat meenutades, näitasid hoonestatud elamumaa kruntidega teostatud tehingute keskmised hinnad nii Harjumaal kui ka Tallinnas tõusu aasta esimese kvartali jooksul ning stabiliseerusid kolmes järgmises kvartalis. Tehingute arv 2011 aasta esimeses kvartalis langes, teises ja kolmandas tõusis ning

Ober-Haus: Baltikumi hinnaindeks 03/2012

Ober-Haus

Tallinnas tõusis märtsis keskmine korteri ruutmeetri hind 5,6%, põhjuseks tehingud uute korterite ja kallima kinnisvaraga. Äärelinna suurimas elurajoonis Lasnamäel, kus uute korterite osakaal on proportsionaalselt väiksem, oli pinnaühiku hinnatõus 1,7%, seevastu Mustamäel ka Kristiines olid hinnad kerges langustrendis. Võrreldes eelmise

Tallinn-Tartu-Pärnu: korteriturg lähitulevik üllatusi ei too

Elamispindade turu prognoosimine antud turuseisukorras on keeruline, sest turgu nii tõusu kui languse suunas mõjutavate tegurite jõud on suhteliselt võrdsed. Seetõttu on lihtne eeldada, et turul jätkub “status quo” ehk olulisi muutusi me lähiajal ei näe. Tänaseid turunäitajaid pealiskaudselt analüüsides

Statistika: ehitustööde maht kasvas aastaga 31%

Eesti ehitusettevõtete 2011. a. ehitustööde maht oli statistikaameti andmetel 2,4 miljardit eurot, sellest 1,7 ehitustööd omal jõul. Omal jõul tehtud tööde maht kasvas aastaga 31%. Sellele eelnes kolm aastat, mil ehitustööde maht vähenes. Ehitustööde mahu tipp oli 2006. a., mil

Statistika: ehitusmahud kasvasid aastaga 40%

Ehitusmahuindeks näitab püsivat kasvu. Seda isegi vaatamata etteheidetele, et ehitushind on tõusnud juba liiga kõrgele tasemele, mis ehitusteenuse tellijatele üle jõu käib. Aastataguse ajaga võrreldes olid 2011. a. viimase kvartali ehitusmahud statistikaameti andmetel aastatagusest koguni 40% kõrgemal. Tegemist oli neljanda

Vahe 20% korteri tehinguhinna ja pakkumishinna vahel ei ole erandlikult palju

Tallinna ja Eesti korteriturg näitas aasta esimeses kvartalis aktiivseid arenguid. Tehinguid tehti üksjagu palju ja hinnatasemedki on liikunud aastatagusega võrreldes ülespoole. Kui aga võrrelda portaali KV.EE pakkumishindade ja reaalsete tehinguhindade vahet, siis see on endiselt üksjagu lai. Positiivse trendina on

Statistika: kinnisvarainvesteeringud jäävad 2009. aastale alla

Eesti ettevõtted tegid statistikaameti andmetel 2011. a. jooksul põhivarainvesteeringuid 2,3 miljardi euro väärtuses. Tegemist on sama suure näitajaga, kui näiteks 2008. a. Põhivarainvesteeringutest üle kolmandiku ehk 846 miljonit eurot läks kinnisvarainvesteeringuteks ehk hoonete-rajatiste ehitamiseks või soetamiseks ning maa soetamiseks. 2009.

Tallinna korteritehingud on aastaga kasvanud 30%

Tallinna korteritehingute arv on käesoleva aasta alguses üllatunud. Veel esialgsele esimese kvartali statistikale toetudes võib öelda, et tehinguid on kõikides linnaosades tehtud aastatagusega võrreldes kümneid protsente enam. Samuti on tehingute hinnad küündimas aastatagusest kümnetes protsentides kõrgemate numbriteni. Kui 2011. a.

Soovitused müüjatele 2012. aastaks

Viimased aastad on kinnisvaraturul olnud kergelt öeldes segased. Mida võib oodata 2012. aastal ja kuidas see mõjutab teid, müüjaid? Aastal 2011 tõusid toiduhinnad. Kas nüüd on aeg kinnisvara käes? Sellele küsimusele on õigemad vastama ennustajad ja kaardimoorid. RE/MAX Professionalsis keskendume

LVM Kinnisvara: 10 nõuannet, kuidas osta kinnisvara kuni veerandi võrra odavamalt

Kinnisvara hind on õige siis, kui sellega ei ole rahul ei müüja ega ostja. Müüjale tundub seda vähe ja ostjale palju. Iga konkreetse kinnisvara ostuhind kujuneb läbirääkimiste käigus. Alljärgnevalt kümme nõuannet, kuidas osta kinnisvara veerandi võrra odavamalt. 1. Otsi pakkumisi