Uudiste arhiiv

 

I kvartalis majanduse kasvutempo aeglustus

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,1%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga kahanes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP I kvartalis 1%. I kvartalis oli SKP suurus jooksevhindades 4,07 miljardit

Jaemüügi kasv aprillis veidi aeglustus

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2013. aasta aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Kui märtsis kasvas jaemüük aastases võrdluses 7%, siis aprillis kasv veidi aeglustus. 2013. aasta aprillis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 369 miljonit eurot, seega jäi aprillis

Ehitusmahtude kasv aeglustus I kvartalis

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 2% rohkem, Eestis suurenes ehitustegevus 6%, teatab Statistikaamet. 2012. aastal kasvasid ehitusmahud varasema aastaga võrreldes keskmiselt 19%, tänavu I kvartalis kasv aeglustus. I kvartalis

21. sajandi trend — mitu kodu?

Kuigi traditsiooniliselt peetakse kodu ainsaks ja kordumatuks paigaks maailmas, on tänapäeval inimeste mobiilsuse tõttu tekkinud suundumus omada mitut kodu. Viimasel rahvaloendusel küsiti esmakordselt inimestelt mitme kodu olemasolu. Siinjuures ei mõeldud teise koduna suve- või maakodu, kus linnainimene veedab 1–2 kuud

MTA andmetel oli 2013. aasta I kvartali mediaanväljamakse 634 eurot kuus

Selle aasta esimeses kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku ligi 1,3 miljardit (1 274 242 320) eurot ja seda maksti 533 570 inimesele. I kvartali mediaanväljamakse oli 634 eurot kuus (kokku 1902 eurot kvartalis). See tähistab summat, millest suuremaid

I kvartalis oli keskmine brutokuupalk 900 eurot

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta I kvartalis 900 eurot ja brutotunnipalk 5,63 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,3% ja brutotunnipalk 9,1%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 6,5%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse

Majanduskasv peegeldab investeeringute kasvu aeglustumist

Statistikaameti kiirhinnangu järgi Eesti majandus esimeses kvartalis kasvas aastavõrdluses 1% ja kahanes kvartalivõrdluses 1%. Viimaste kvartalite jooksul on mõnevõrra suurenenud eksportiva sektori panus majanduskasvu, kuid siseturgu teenindavate tegevusalade areng oli kahesuunaline. Ehitussektor oli esimeses kvartalis languses, peegeldades investeeringute kasvu aeglustumist.

I kvartalis majanduse kasvutempo aeglustus

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga kahanes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 1%. Suurimaks majanduskasvu eestvedajaks oli I kvartalis info ja

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutasid aprillis enim eluasemekulutused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 3,1%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2012. aasta aprilliga võrreldes 2,1% ja teenused 4,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes tõusnud

Statistika: 23% valminud mitteeluruumidest asuvad Harjumaal

Valminud mitteeluruumide arv näitas 2012. aastal väikest tõusu. 2012. aastal sai Eestis statistikaameti andmetel kasutusloa 840 mitteeluruumi kasuliku pinnaga 474 000 m2. Aastaga kasvas kasutusloa saanud mitteeluruumide arv 17, kuid nende pind koguni 45%. Kasutusloa saanud mitteeluhoonetest 23 asub Harjumaal,

Ehitushinnaindeks I kvartalis tõusis

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2013. aasta I kvartalis võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 2,2% ja võrreldes I kvartaliga 5,6%, teatab Statistikaamet. Ehitushinnaindeksit mõjutas I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige materjali ja tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust vastavalt üle

Eesti elanike laenukoormus on 162% netosissetulekutest

2012. aasta näitas kiiret elamispindade tehingute arvu kasvu. Neid tegid ostjad ja müüjad möödunud 2012. aastal 26 800. Tehingute arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 15%, mida võib üldist majanduskeskkonda arvestades pidada väga tugevaks tõusuks. Eriti aktiveerus korteriturg. Elamispindade tehingute käive jõudis

Statistika: 39% valminud eluruumidest asub ühepereelamutes

2012. aastal sai statistikaameti andmetel kasutusloa 1990 eluruumi. Neist eluruumidest suurim osa ehk 39% asus ühepereelamutes. Viimati oli ühepereelamute osakaal kogu valminud eluruumide arvus nii kõrge 2001. aastal. Siis oli ühepreelamutes asuvate valminud eluruumide osakaal 40%. Vahepealsel ajal oli aktiivsem

Statistika: 2012. aastal sai Eestis kasutusloa 1990 eluruumi

2012. aastal sai Eestis statistikaameti andmetel kasutusloa 1990 eluruumi. Neis eluruumidest 71% ehk 1410 valmisid Harjumaa, Tallinna osakaaluks jäi omakorda 46% ehk 908 valminud eluruumi. Kui kogu Eestis valminud eluruumide arv kasvas aastaga napi 4% võrra, siis Harjus-Tallinnas valmis 2012.

Eluasemekulud kasvasid aastaga 10,3%

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,7% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,5%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2012. aasta märtsiga võrreldes 2,4% ja teenused 5,5% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta märtsiga võrreldes tõusnud