Uudiste arhiiv

 

Statistika: kinnisvaratehingute väärtus on tagasihoidlik

Kinnisvaralepingute arv on 2009. a. mõõnast üle saanud, kuid momendil siiski ei ole näha põhjust, miks see peaks tagasi minema buumiaegsele tasemele. Notariaalsete ostu-müügilepingute arvul võiks siiski olla mõningast tõusuperspektiivi, kuid seda mitte niivõrd elamispindade sektoris. Lisanduda võiks pigem äripindade

Statistika: tööga hõivatuid tuli juurde

2011. a. II kvartalis oli Eestis statistikaameti andmetel 603 000 tööga hõivatud inimest. See on tervelt 11 300 inimest enam, kui aasta esimeses kvartalis. Aastaga surenes tööga hõivatute hulk isegi 44 000 inimese võrra. Töötute arv langes aasta esimese kvartaliga

Kinnisvaraturg otsib stabiilset arenguperspektiivi

Järgnevalt on toodud kommentaar 2011. a. II kvartali kinnisvaraturul toimuvat kokkuvõtvale KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele. Kinnisvaraturgu mõjutavatest teguritest on enamus pöördumas positiivsesse valgusesse. Suured langusnäitajad hakkavad minevikku vajuma ning turu perspektiiv muutub järjest positiivsemaks. Positiivsed arengud kinnisvara- ja just eriti elamispindade

Uusarendusi lisandub rahuldavalt

Statistikaameti andmeil lisandus 2010. aastal Eestisse vaid 2320 uut eluruumi. See näitaja oli viimase kaheksa aasta väikseim, olles võrreldav 2003. aasta tasemega. „Eluruumide lisandumise vähenemine tõi kaasa olukorra, kus eelmise aasta keskel oli uute korterite pakkumisi niivõrd vähe, et paljud

Statistika: kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv neljandat aastat languses

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv on nüüdseks olnud neli aastat järjest languses. 2010. a. sai statistikaameti andmetel kasutusloa 815 mitteeluhoonet, mis on eelmisest aastast 15% vähem. Mullu kasutusloa saanud mitteeluhoonete pind aga vähenes koguni 47% ja kubatuur 38%. Tallinnas, kui suurimas

Statistika: avalikule sektorile lisandub eluruume kiiremini kui erasektorile

Eluruumide arv kasvab aasta-aastalt vaikselt juurde. See tähendab ka seda, et elaniku kohta on meil järjest enam eluruume. Tähelepanuväärne on, et avaliku sektori omandisse lisandub eluruume kiirema tempoga, kui erasektorisse. 2011. a. alguses oli statistikaameti andmetel Eestis 655 900 eluruumi.

Statistika: ettevõtete kinnisvarainvesteeringud ei langenud

Eesti ettevõtete põhivarainvesteeringute maht on eelmise aasta sama ajaga võrreldes teist kvartalit järjest plussis. Kinnisvarainvesteeringute ehk kinnisvara maa/hoonete/rajatiste ehitamise/rekonstrueerimise/ostmise kulutused on kolmeaastase perioodi järel esimest korda plussi poolel. Statistikaameti andmetel oli käesoleva 2011. a. I kvartalis ettevõtete põhivarainvesteeringud kokku 490

Statistika: Jae- ja hulgimüük viie aasta tagusel tasemel

Kaupade jae- ja hulgimüük on kriisijärgselt jõudsalt taastunud. 2011. a. I kvartali kaupade hulgimüügikäive oli statistikaameti andmetel 2,3 miljardit eurot ehk aastatagusest 32% rohkem. Jaemüük kasvas samal ajal 10% võrra 876 miljoni euroni. Nii jae- kui hulgimüük on rahalise mahuga

Statistika: mitteeluruumide ehituslubasid ja kasutuslubasid jääb vähemaks

2011. a. I kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 331 mitteeluruumi. Aasta varem sai ehitusloa 405 mitteeluruumi. Nii on nende arv vähenenud 18% võrra. Vaikselt, kuid järjepidavalt langev mitteeluruumide ehituslubade arv näitab, et elamispindade turule iseloomulikuks saanud optimism on mitteeluruumide turust

Statistika: eluruumide valmimine hakkab varsti suurenema

2011. a. I kvartalis sai statistikaameti andmetel kasutusloa ehk valmis 366 uhiuut eluruumi. Aasta varem oli kasutusloa saanud eluruumide arv oluliselt suurem – 670. Madalast numbrist ei tasu liialt heituda. Peatselt hakkavad valmima 2010. a. hooga alustatud ning reeglina positiivse

Statistika: remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks tõusis aastaga 1,7%

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks liigub samas rütmis ehitushinnaindeksiga. Kui ehitushinnaindeks tõusis 2011. a. I kvartalis statistikaameti andmetel aastaga 1,5%, siis remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks tõusis samal ajal 1,7%. Mõlema indeksi puhul oli suurimaks indeksit tõusule viivaks teguriks tööjõu kallinemine. See

Statistika: ehitushinnaindeks näitab tõusu

Ehitushinnaindeks oli põhjas 2010. a. alguses. Sealt alates on indeks vaikselt tõusnud. 2011. a. I kvartalis näitas ehitushinnaindeks statistikaameti andmetel 169,5 punkti ehk aastaga oli indeks tõusnud 1,5%. Indeksi komponetidest kõige enam on traditsiooniliselt tõusnud tööjõukulu, mis indeksi alusel on

Statistika: uute elamispindade suhe olemasolevasse elamufondi

2010. aastal sai statistikaameti andmetel kasutusloa 2324 uut eluruumi, mis kogu elamufondist moodustab 0,36%. Elamufondi pindala tuli aastaga juurde 0,59%. Vaadates viimast viite aastat, siis on aastaga lisandunud keskmiselt 0,44% uusi eluruume ja eluruumide pinda on lisandunud 0,62% aastas. Selleks,

Statistika: ehitusmahuindeks jätkab pikka langust

Ehitusmahuindeks jõudis statistikaameti andmetel 2010. a. IV kvartali lõpuks 81,9 punktile. Aastatagusest jääb see näitaja 4,7% allapoole. Kui mitte arvestada 2010. a. III kvartalit, mil ehitusmahuindeks tõusis 1,1%, siis on tegemist järjestikuse 12nda languskvartaliga ehitusmahtudes. Positiivne on see, et languse

Statistika: 2010. a. jaemüük jäi elemise aastaga samale tasemele

Kaupade hulgimüügi rahaline maht oli 2010. a. IV kvartalis statistikaameti andmetel 2,2 miljardit eurot. Aastaga tõusis see koguni 21,3%. Jaemüük tõusis aastaga aga kõigest 10% ja jõudis ühe miljardi euroni. Aasta baasilt tõusis 2010. aastal kaupade hulgimüük 8,4 miljardi euroni