Detsembris jätkus inflatsiooni aeglustumine

Statistikaameti teatel ulatus inflatsioon detsembris 1,4%ni ning võrreldes novembriga langes hinnatase 0,1%. Novembriga võrreldes kallines kõige enam transport, kuid seda tasakaalustas majapidamiste eluasemekulude odavnemine.

2013. aasta kokkuvõttes tõusis hinnatase Eestis 2,8%. Kuigi eelmise aasta esimesel poolel ulatus inflatsioon üle 3%, hakkas see suvekuudel aeglustuma ning jõudis septembriks viimase kolme aasta madalaimale tasemele. Inflatsiooni pidurdas peamiselt vähene hinnakasv väliskeskkonnas, mis jõudis impordi kaudu ka Eesti tarbijateni. Teisel poolaastal oli suurim mõju imporditava energia ning imporditavate toidukaupade odavnemisel. Tarbijakorv on viimasel poolaastal kuuvõrdluses peaasjalikult imporditava energia hinna languse tõttu pidevalt odavnenud.

Alusinflatsioon, mis sõltub peamiselt sisemaistest teguritest ning hõlmab tarbijakorvi ilma energia ja toiduaineteta, ulatus eelmisel aastal üksnes 0,8%ni. Alusinflatsiooni pidurdasid märkimisväärselt sideteenuste odavnemine, kuid ka tasuta teenused, kõrgharidus ja Tallinna ühistransport, ilma milleta oleks 2013. aasta inflatsioon olnud 3,8%. Hinnakasvu pärssis ka asjaolu, et majanduses oli küllaldaselt vabu tootmisressursse, tänu millele oli ettevõtete kulusurve mõnevõrra väiksem. Jõudsalt suurenes aga palgakulu, kuna hõive kiire kasv vähendas vaba tööjõu hulka ning konkurents tööjõu pärast tihenes.

Euroala inflatsioon aeglustus esialgsel hinnangul detsembris 0,8%ni ning 2013. aasta keskmiseks hinnatõusuks kujunes euroalal 1,3%. Mitmes euroala riigis hinnatase aasta lõpus langes, kuid deflatsioon puudutas üksnes majanduskriisist kõige rohkem räsitud riike. 2014. aastal peaks inflatsioon tänu aegamisi taastuvale majanduskasvule püsima madalal tasemel. Euroopa Keskpanga prognoosi järgi ulatub inflatsioon 2014. aastal 1,1%ni.

Eesti Panga prognoosi kohaselt kujuneb 2014. aastal Eesti tarbijahindade inflatsiooniks 2,1%. Aasta algul on oodata inflatsiooni edasist aeglustumist, sest aastataguse elektrituru avanemise mõju taandub. Teisel poolaastal hinnatõus mõnevõrra kiireneb – nii imporditava kui ka sisemaise inflatsiooni tõttu.

Euroala keskpankade peaeesmärk on hoida euroala inflatsioon keskpikas perspektiivis alla 2%, kuid selle lähedal. Euroala keskmisest pisut kõrgem inflatsioon Eestis on ootuspärane ja tuleneb kiirema majanduskasvu mõjust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga.

Allikas:
Rasmus Kattai, Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
http://www.eestipank.ee/press/detsembris-jatkus-inflatsiooni-aeglustumine-08012014

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

6 + 1 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine