Uudiste arhiiv

 

Bigbank: mais võetud keskmine kodulaen ületas 139 tuhandet eurot

Bigbank

Kodulaenude võtmine püsib kolmandat kuud väga aktiivne ning mais sõlmitud lepingute keskmine suurus kasvas 139 142 euroni, mis on kõrgem nii aprillikuu kui käesoleva aasta esimese kvartali keskmisega võrreldes, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist. Bigbank Eesti juht Arthur Taavet toobki selle

Swedbank: Üür või oma kodu? 10 aastaga võib üürile kuluda üle 60 000 euro

Swedbank

Kodu ostmist lükatakse mõnikord edasi, sest hinnad paistavad kõrged ja omafinantseeringu kogumine tundub keeruline. Samal ajal makstakse iga kuu sadu eurosid üüri eest, kuid aastate pärast ollakse sageli samas või isegi keerulisemas olukorras – kodu on ostmata ja hinnad on

Coop Pank: Väikelinnad ja maapiirkonnad tõmbavad enam kui pooli koduostjaid

Coop Pank

Üle 50% kinnisvaratehingutest toimub väljaspool Tallinna ja Tartut, samas tuleb just väljaspool suuremaid keskusi mõelda rohkem kinnisvara likviidsuse ja finantseerimisvõimaluste peale. Suured keskused nagu Tallinn ja Tartu ei domineeri enam kinnisvaratehingutes – üle poolte kinnisvaratehingutest toimuvad väikesemates linnades ja maapiirkondades,

Bigbank: Riigikogu asub täna seadust muutma, käes on õige hetk kodulaenumaksed väiksemaks võidelda

Bigbank

Täna on Riigikogus esimesel lugemisel seadusemuudatus, millega tahetakse vähendada kodulaenulepingu ühest pangast teise viimise kulusid. Nii on kätte jõudnud õige aeg asuda praeguseid kodulaenu lepingu tingimusi kõrvutama konkureerivate pankade pakkumistega, et siis 1. juulil loodetavasti jõustuvast seadusemuudatusest esimeste hulgas kasu

Liven: 2026. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Liven

Tavapäraselt rahulikuma aasta alguse asemel püsis eelneva aasta lõpu aktiivsus seekord ka I kvartalis ning eelmise aasta müügitulemust ületasime kahekordselt. Kokku sõlmisime kvartali jooksul 54 müügilepingut (VÕL; 2025 I kvartal: 25; 2025 IV kvartal: 60), sh 3 müügilepingut Berliinis. Suurima

Coop Pank: Soojad ilmad tõstavad huvi nii Lõuna-Eesti suvilate kui Hispaania korterite vastu

Coop Pank

Kevade ja suvega kasvab eestlaste huvi kinnisvara soetamise vastu. Iseäranis tekib paljudes peredes dilemma, kas vaba aega veeta Eestimaa suvilas või soetada selleks puhuks kodu välismaale, toob välja Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova. Eestlane on ikka kinnisvara usku

Swedbank: Noore esimene kodu: millised müüdid saadavad kodulaenu võtmist?

Swedbank

Esimese kodu ostmisega kaasneb noorte jaoks sageli palju küsimusi – alates sellest, kas laenu on üldse võimalik saada, kuni hirmuni, et töökoha kaotus tähendab kohe kodust ilmajäämist. Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul on tegelik pilt sageli märksa selgem ja

Luminor: Kodulaenu intressi puhul hindab pank rohkem kui ainult sissetulekut

Luminor Bank

Kodulaenu taotlusi võrreldes pööravad inimesed enim tähelepanu pangapoolsele intressile, mis võib iga laenuandja puhul erineda. Erinevalt euriborist, ei ole see intress kõigile ühesugune, vaid kujuneb iga kliendi puhul eraldi. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas selgitab, millised tegurid intressimarginaali mõjutavad ja

SEB: Keldrikorterid: soodsam hind, kuid laenu võttes tuleb arvestada riskidega

SEB

Soklikorruse korterid on Eestis nišitoode, mille ruutmeetrihind on sageli madalam kui kõrgematel korrustel asuvatel korteritel. Kui koduostjale võib keldrikorter tunduda soodsam investeering, tuleb laenu saamisel sellise eluaseme olemusega arvestada. Kuigi soklikorruse korterid ei pruugi kõigi ostjate esmane valik olla, leiavad

Justiits- ja Digiministeerium: Kodulaenu teise panka viimine muutub kiiremaks ja odavamaks ning loob võimaluse soodsamateks eluasemelaenudeks

Justiits- ja Digiministeerium

Valitsus kiitis neljapäeval heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab paremini kasutada ära pankade konkurentsi, millega kodulaenu viimine teise panka muutub inimeste jaoks lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks ning loob seeläbi eelduse soodsamate eluasemelaenude saamiseks. Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ütles, et edaspidi ei

Bigbank: Hoiuseintressid on tõusvas trendis, järgides tõusukursil Euribori

Bigbank

Eesti pankade poolt eraisikutele pakutavate hoiuste intressid olid märtsikuus tõusutrendis. Intressikeskkonna muutuse taga on Iraanis puhkenud sõja ja geopoliitiliste kriisidega kiiresti kasvanud energiahinnad, mis on tõstnud ka inflatsiooniootusi, mis omakorda on viinud pankadevahelise laenamise intressi Euribori kiire kasvuni. Bigbank Eesti

Swedbank: Kodulaen 30 aastat tagasi: ulmeline intress ja laen vaid kümneks aastaks

Swedbank

Kolm aastakümmet tagasi ehk 1996. aasta märtsis hakkasid Eesti pangad esimest korda pakkuma pikaajalisi kodulaene. Seejuures tähendas pikaajalisus vaid kümmet aastat ning laenuintressid olid kõrged – ulatudes üle 12%. Avalike arhiiviallikate põhjal saab üsna selge pildi, millised olid esimeste pikemaajaliste

Rahandusministeerium: Kodulaenu tagatise hindamise reeglid muutuvad paindlikumaks

Rahandusministeerium

Rahandusministeerium uuendab kodulaenu refinantseerimise reegleid nii, et alati ei pea kinnisvarabüroolt enam kohapealset ülevaatust ja hindamisakti tellima. “Truudus on voorus, aga teenusteturul ei tohiks see põhineda kunstilikel tõketel. Eelnõu teeb kodulaenu refinantseerimise lihtsamaks ja odavamaks ilma kompromissideta laenamise vastutustundlikkuses,“ ütles

Coop Pank: Üha rohkem eelistavad eestlased kodu osta üksinda

Coop Pank

Eesti inimesed võtavad kodulaenu üha sagedamini üksinda. Kui varasemalt oli tavapärane, et kodu soetati koos kaaslasega, siis praegu näevad pangad järjest rohkem neid kliente, kes on suutelised ja koguni eelistavad kodu osta just iseseisvalt. Coop Panga andmed näitavad, et kui

Eesti Pank: Ettevõtjate hinnangul on laenusaamise võimalused paranenud

Eesti Pank

Eesti ettevõtete ja majapidamiste ligipääs pangalaenudele on valdavalt hea. Seda kinnitab Euroopa keskmisest tunduvalt kiirem laenukasv. Eesti ettevõtjate hinnangud laenukeskkonnale paranesid 2025. aastal veelgi ja olid Euroopa keskmisest paremad. Paranemist saab seos­tada eelkõige intressimäärade langetamise ja majanduse väljavaate tugevnemisega, aga