Uudiste arhiiv

 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Ehituskonverentsil jagati parimatele aastaauhindu ning räägiti ehitusharidusest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eile aset leidnud ehitussektori virtuaalsel aastakonverentsil „Ehitus 2022+: E-horisont” arutleti, milline on ehitus- ja arhitekuurivaldkonna hariduse tulevik ning kuidas äratada noortes valdkonna vastu rohkem huvi. Samuti kuulutati ehitusauhindade galal välja sektori aasta säravaimad tegijad ja projektid. Majandus- ja taristuminister Taavi

Merko Ehitus: Merko Ehituse 9 kuu puhaskasum ületas 15 miljonit eurot

Merko Ehitus

Merko Ehituse müügitulu oli kolmandas kvartalis 81 miljonit ja puhaskasum 5,5 miljonit eurot. 2021. aasta 9 kuu müügitulu kasvas 8% 227 miljoni euroni ning puhaskasum 17% üle 15 miljoni euroni. Merko on tänavu kolmes Balti riigis kokku alustanud enam kui

EfTEN: EfTENi fondi ja Invego ühisarendusse osteti esimese kuuga kolm majatäit kodusid

EfTEN United Property Fund ja kinnisvaraarendaja Invego poolt Rae valda rajatava Uus-Järveküla elurajooni osteti esimese kuuga 16 ridaelamukodu, mis on kümnendik projekti kogumahust. Projekti kogumaksumus on 45 miljonit eurot ning esimene etapp valmib 2023. aasta kevadel. “Esimesed kolm majatäit kodusid

Haabersti saab tuleval aastal uue spordi- ja vabaajakeskuse

Haabersti Ring keskuselt võeti maha sarikapärg. Tuleval kevadel valmivas 9000 ruutmeetrises keskuses saab endale kodu Tallinna Spordiakadeemia Kalev, lisaks tulevad sinna rannavõrkpalli- ja jalgpalliväljakud, judo ja tantsusaal, spordihostel, saunad, massaaž ja muud tervist toetavad teenused. Keskuse ehitab Mapri Ehitus, arhitektuurne

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: Lasterikastel peredel ja maapiirkondades on tulevikus võimalik lihtsamini laenu saada

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Valitsus kinnitas eile täiendava 800 000 euro eraldamise Kredexile, et need kolme ja enama lapsega pered, kelle sissetulekud ei ole piisavad 10 protsendi omaosaluse kogumiseks, saaks tulevikus madalama omafinantseeringuga kodulaenu. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et kui seni peab

Eesti Pank: Majanduse taastumine on toonud kaasa ettevõtete laenukasvu

Eesti Pank

Suurenenud investeeringud ja müügikäive on Eesti ettevõtted taas aktiivsemalt laenama pannud. Kõige agaramad laenajad on kinnisvara-, ehitus-, põllumajandus- ja taristuettevõtted. Laenukasvu toetavad nii suurenenud nõudlus kui ka parem laenude kättesaadavus. Kasvanud nõudluse, paranenud majandusväljavaate ja tootmisressursside kõrge rakendatuse taseme tõttu

Merko Ehitus: Lepingu sõlmimine tuulepargi taristurajatiste ehituseks Akmenė rajoonis Leedus

Merko Ehitus

24. septembril 2021 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko Statyba ning Eesti Energia kontserni kuuluv Enefit Green AS-i 100%-line tütarettevõte UAB Vėjo parkai lepingu tuulepargi taristurajatiste ehituseks Akmenė rajoonis Leedus. Lepingu maksumus on üle 19 miljoni euro, millele

Linnavolikogu kehtestas Nõmme üldplaneeringu

Tallinn

Tallinna linnavolikogu kehtestas tänasel istungi Nõmme linnaosa üldplaneeringu. Linnaosa üldplaneeringus määratakse kindlaks linnaosa tulevase linnaehitusliku arengu põhisuunad, üldised maakasutus- ja ehitustingimused ning taristu põhimõtteline paigutus, millest lähtutakse edaspidi detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel. Linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul Nõmme linnaosa seisukohalt

Majandus- ja kommunikatsiooniamet: Edaspidi tuleb riigiteede ehitusel planeerida sisse ka internetikaabel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja majandus- ja taristuminister Taavi Aas leppisid omavahel kokku, et edaspidi tuleb riigiteede ehitamisel arvestada ka sidetrassidega ning need juba varajases planeerimisfaasis sisse arvestada. See kiirendaks oluliselt kiire interneti ühenduste rajamist. „Kiire internetiühenduse omamine on

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: Riik saab edaspidi taotleda meretuuleparkide hoonestuslubasid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega muutub tõhusamaks vette ehitamise jaoks vajalike protsesside menetlemine ja seeläbi lihtsustub nii meretuuleparkide kui ka näiteks kalakasvanduste rajamine. „Tuuleenergia on praegu üks perspektiivikamaid viise, kuidas

Luminori majandusprognoos: majanduse kiire kasv jätkub ka järgmisel aastal

Luminor Bank

Majandus on pärast koroonapandeemiast tingitud piiranguid elavnenud oodatust kiiremini ning SKT tempokas kasv jätkub ka järgmisel aastal, ütles Luminori peaökonomist Tõnu Palm panga sügisese majandusprognoosi tutvustamisel. Peaökonomisti hinnangul kasvab majandus tänavu 9,2% ja järgmisel aastal 4,7%. Palmi sõnul saabus majanduse

Swedbank: Ehitussektor väljus langusest

Swedbank

Eestis tehtud ehitustööde maht pöördus teises kvartalis tõusule. Aastases võrdluses suurenes ehitusmaht 18%. Kuigi selle taga oli osaliselt eelmise aasta teises kvartalis toimunud ehitusmahtude langus ning sellest tulenev madalam võrdlusbaas, ületas maht ka kriisi-eelse aasta teist kvartalit 12% võrra. Ehitusmahu

Swedbank: Maailmamajanduse helget väljavaadet ümbritsevad mitmed ohud

Swedbank

Maailmamajandus taastub valitsuste ja keskpankade poolsete stiimulmeetmete ja vaktsineerimise toel. Kuigi tarneraskused ja tootmissisendite puudus on majanduskasvule piduriks, peaks lähemal paaril aastal tugev kasv jätkuma. Euroala majandus kasvab Swedbanki prognoosi järgi sel aastal 4,7% ja järgmisel aastal 4,3%. Oleme euroala

Luminor: Kas pandeemia loodud trendid jäävad püsima?

Luminor Bank

Pandeemia ajel jõuliselt kasvanud kodust töötamine on tõstatanud küsimuse, kas tegemist on pöördumatu trendiga ning missugustes tingimustes soovitakse elada tulevikus, kui koroonaviiruse riskid taanduvad. Luminori peaökonomist Tõnu Palm arutles, kuidas on pandeemia mõjutanud inimeste soovi keskusest kaugemale kolida. „Koroonakriis on

Eesti Taristuehituse Liidu analüüs: senise tempoga valmivad neljarealised põhimaanteed 106 aasta pärast

Eesti riik on pärast taasiseseisvumist ehitanud 30 aastaga kokku 97 kilomeetrit ehk keskmiselt 3,2 kilomeetrit neljarealisi teid aastas. Sama tempoga jätkates valmivad kolm põhimaanteed aastaks 2127, selgub Eesti Taristuehituse Liidu analüüsist. Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul on praegu