Uudiste arhiiv

 

Uued väljakutsed kinnisvaramaakleritele – teed tööd ostjaga

Veel aastake-kaks tagasi oli Eesti elamispindade turul defitsiit. Kortereid ei olnud! Need, mida ehitama hakatati, müüdi juba enne maha kui elamu vundmament valmis sai. Kui kinnisvaraarendajal oli olemas oma müügiosakond, siis oli vahendusteenust pakkuvatel maakleritel arendaja juurde väga raske jutule

Pindi Kinnisvara ja Baltreal Invest tõid turule uue koduvahetusteenuse

Pindi Kinnisvara ja Baltreal Invest tõid turule koduvahetusteenuse, mis aitab inimestel vältida koduvahetuse bürokraatlikku asjaajamist ning müügi- ja ostuprotsessi mitmekordselt kiirendada. Vana eluaseme müügil antakse kuni 60% selle väärtusest kohe rahana kätte, et uue kodu ostjal tekiks võimalus selle sissemakse

Vahendustasu hakkab maksma üürileandja

Odavad üüripakkumised (vähem kui 2000 krooni kuni 3500 krooni kuus) ei jõua üldjuhul kinnisvarabüroodesse, üürileandja leiab ise kuulutuselehtede ja tuttavate abil sellistele pindadele üürniku. Üürihindadele on praeguses turusituatsioonis tõusuruumi ainult kvaliteedi parandamise arvelt, ent ka see ei pruugi alati üürihinna

Tehingu vahendustasu hakkab maksma üürileandja

Tänase üürituru kindel reegel on see, et vahendustasu maaklerile maksab üürilevõtja. See on pärit veel üürituru algusaastatest, kus üürituru nõudlus oli pakkumisest märkimisväärselt kõrgem. Madal pakkumine kõrge nõudluse tingimusis õigustas täielikult üürnikupoolset vahendustasu maksmist. Tänaseks on turusituatsioon muutunud. Seda, et

Üüritehingu vahendustasu maksmine kandub omanikule

Kuigi üürituru reegel on, et vahendustasu maaklerile maksab üürilevõtja, prognoosib ERI Kinnisvara, et juba järgmise aasta suvel on enamik kinnisvaraomanikest valmis kandma 50-100 protsenti maakleriteenuse kuludest. Reegel, et vahendustasu maaklerile maksab üürilevõtja, pärineb üürituru algusaastatest, kui nõudlus oli pakkumisest märkimisväärselt

Õppetund kinnisvaraturul

Tüüpkorterite hinnatõus ja sellele jaheda du?ina järgnenud 5-15% hinnalangus on tekitanud vastakaid tundeid. Ühest küljest kirutakse aplaid kinnisvaramaaklereid, kelle süül taoline olukord oleks justkui tekkinud. Tasakaalukamad arvajad ütlevad, et ehk korterid ei olegi nii väga kallid – rahval on lihtsalt

Kinnisvara hinnatõus ja tüüpkorterite hinnalanguse õppetunnid

Tüüpkorterite emotsioonidesse jõudnud ja laialt meedias kajastamist leidnud hinnatõus ning sellele jaheda duðina järgnenud 5-15 protsendiline hinnalangus on tekitanud vastakaid tundeid. Ühest küljest kirutakse aplaid kinnisvaramaaklereid, kelle süül taoline olukord oleks justkui tekkinud. Tasakaalukamad arvajad ütlevad, et ehk korterid ei

Miks soetatakse kinnisvara?

Kinnisvara soetamisel võib olla mitmeid põhjuseid. Kes tahab osta kodu, kes vajab elukohta paariks nädalaks. Kolmas otsib moodust, kuidas leivaraha teenida. Juriidiliselt on kinnisvara puhul tehinguobjektiks füüsiline maatükk või hoone. Tegelikult ostetakse ikkagi seda, mida kõnealuse kinnisvara tarbimisest on võimalik

Kinnisvara ostes tuleb hinnata kõiki kulutusi

On tavapärane, et Eesti inimese elus otsustab suure osa tegemistest kauba hind. Nii ka kinnisvara puhul, kus laenuga uue kodu soetamisel saavad otsustavaks laenuasutuse nõutav omafinantseering ja hilisem igakuine laenumakse. Esmapilgul tundub ülilihtne lähitulevikus lisaks äsjavõetud laenule uus rahahunnik välja

Maksuvaba kodulaen toetaks peret

Eluasemelaenu tulumaksusoodustus on kasulikum kui noortekülade rajamine Maksusoodustusest võidaksid kõik osalised Noorteasulate kavandamise asemel võiks riik soodustada eluaseme ostu eluasemelaenu tagasimaksete tulumaksust vabastamisega. Selle lihtsalt teostatava soodustuse abil ei võidaks mitte ainult noored pered vaid kõik uut eluaset soetavad inimesed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine