Tehingu vahendustasu hakkab maksma üürileandja

Tänase üürituru kindel reegel on see, et vahendustasu maaklerile maksab üürilevõtja. See on pärit veel üürituru algusaastatest, kus üürituru nõudlus oli pakkumisest märkimisväärselt kõrgem. Madal pakkumine kõrge nõudluse tingimusis õigustas täielikult üürnikupoolset vahendustasu maksmist.

Tänaseks on turusituatsioon muutunud. Seda, et kinnisvara väljaüürimisega raha on võimalik teha, on märganud üsna mitmed. Vaba raha on paigutatud omafinantseeringuks korteri ostmisel, mis plaanis välja üürida. Igakuistest üürimaksetest oodatakse laenumakse katmist. Nii on nõudlus vähenenud ja pakkumine on märkimisväärselt suurenenud. Loogiline ja loomulik on arvata, et sellest tulenevalt nõuab turg vahendustasu maksmise kohustuse liikumist üürnikult üürileandjale.

Vahendustasu ümbermängimist sunnib praktilisse ellu rakendama asjaolu, et üüripindade kunagise nappuse tingimustes oli tõepoolest üürilevõtja see, kes kinnisvarabüroolt teenust ostis. Tänases üürnike nappuse olukorras on teenuse saajaks pigem üürileandjast kinnisvaraomanik.

Siin võib tõmmata paralleeli kontoripindade rendituruga, kus on aastate jooksul toimunud analoogsed muutused, mis on büroopindade väljarentimise vahendustasu veeretanud rendileandja õlgadele ning seeläbi väljarentimise majaomanikule märkimisväärselt kallimaks muutnud.

Esimese sammuna on arvata, et omanikud, kelle üürikorterid ja -majad pikemat aega vakantsed püsivad, teevad üürimaaklerile ettepaneku osa vahendustasu maksmiseks. Seda eesmärgiga kiirendada kinnisvara väljaüürimist. ERI Kinnisvara prognooside kohaselt on 2003. a. suvel enamus kinnisvarabüroode kaudu kortereid ja maju väljaüürivad kinnisvaraomanikud valmis tasuma 50-100% maaklerteenuse kuludest.

Vahendustasu kandumine üürileandja kohustuseks toob muutusi maakleri ellu. Taas analoogselt büroopindade turule võib arvata, et üürileandja maksab oma osa vahendustasust alles peale seda, kui üürnikult on temale deposiit laekunud. See ühest küljest pikendab maaklerfirmale vahendustasu laekumist ja seeläbi maakleri töö tülikamaks. Teisest küljest vaadatuna võib vahendustasu maaklerfirmale laekumine ka lüheneda, sest üürikorterit vajatakse sageli väga ruttu – 1-2 nädalat ette. Tegemist saab olema normaalse reageerimisega turuolukorrale, mis on iseloomulik tervele üüriturule.

Üürikorterite keskmised hinnad Tallinnas

1-toaline
2-toaline
3-toaline
Kesklinn A+
5000
8000
12000
Kesklinn A
4000
6000
8000
Kesklinn B
3500
5000
6000
Mustamäe
2000-3000
3000-4000
3500-5000
Õismäe
2700-3500
3500-4500
4000-5000
Hiiu-Nõmme
2700-3500
3500-4500
4000-5000
Pelgulinn
2000-4000
3500-4500
3500-5000
Kristiine
2500-3500
3500-4500
4000-5000
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine