Tallinna linnavalitsus kiitis esmaspäevasel kabinetikoosolekul heaks põhimõtted, mille eesmärk on muuta detailplaneeringute menetlus kiiremaks, selgemaks ja prognoositavamaks.
Väiksema keerukusega planeeringud peaksid edaspidi läbima menetluse kuni ühe aastaga ning linna arengule oluliste projektide jaoks luuakse niinimetatud roheline koridor ehk koordineeritud menetlus selge vastutaja ja ajakavaga.
„Tänane detailplaneeringu menetlus ei sõltu ainult ühest asutusest või ühest otsusest. Lõputud kooskõlastusringid, seisukohtade muutmised ning liiga aeglane otsusprotsess pidurdab Tallinna majanduse ja linnaruumi arengut. Kui protsessi on kaasatud 15 erinevat osapoolt, siis menetluse ajakulu tekib kümnete tegevuste kumuleerumisel. Me muudame töökorraldust nii, et erinevad osapooled saaksid oma sisendi anda õigel ajal ning sama küsimust ei peaks lõputult ja korduvalt üle vaatama,“ ütles Tallinna linnapea Peeter Raudsepp.
Tallinnas on alates 2020. aastast algatatud ja kehtestatud detailplaneeringute keskmine menetlusaeg olnud 3,9 aastat. Koos varasemalt algatatud planeeringutega tõuseb keskmine menetlusaeg 7,6 aastani. Pikk ja raskesti prognoositav menetlus võib suurendada arenduste ettevalmistamise ja finantseerimisega seotud kulusid ning lükata edasi projektide elluviimist. Linnavalitsuse eesmärk on viia keskmine menetlusaeg 1,6 aastani.
Linnapea sõnul ei tähenda kiirem menetlus madalamaid nõudeid planeeringute kvaliteedile. „Kiirema menetluse eesmärk on korraldada töö nii, et iga osapool annaks oma sisendi õigel ajal, otsused sünniksid võimalikult varases etapis ning sama küsimust ei menetletaks korduvalt. Nii vähendame ajakulu, kuid säilitame samal ajal planeeringute kvaliteedi ja vajaliku kaasamise,“ lisas Raudsepp.
Linnavalitsuse kabinet otsustas kinnitada detailplaneeringute kiirendamise tegevuskava, mis näeb ette muudatused vastutuses, kooskõlastuste korralduses ja põhimõtteliste küsimuste varasemas lahendamises.
Suuremahuliste ja linna arengule oluliste planeeringute jaoks luuakse rohelise koridori protsess. Rohelisse koridori kuuluvatele projektidele määratakse vastutav koordinaator, kes korraldab ametkondadevahelist koostööd, jälgib kokkulepitud ajakava ning aitab vältida menetluse takerdumist eri asutuste vahel.
Menetluse kiirendamiseks vähendatakse korduvaid kooskõlastusringe ning laiendatakse paralleelkooskõlastuste kasutamist, et erinevate ametite töö saaks toimuda võimalikult palju samaaegselt. Samuti tuuakse linna õigusteenistuse hinnang põhimõttelistes küsimustes varasemasse etappi, et võimalikud õiguslikud takistused lahendada enne planeeringu jõudmist hilisematesse menetlusetappidesse.
Linnaplaneerimise ametile antakse volitused koordineerida ametitevahelist töökorraldust ning sõlmida asjaomaste ametitega kokkuleppeid planeeringutele esitatavate sisuliste nõuete ja lepingute korralduse kohta.
Olulise muudatusena koondatakse lepingulised kohustused, avalikustamise ajakava ja teised olulised menetlusetapid ühte menetlusplaani. Nii on kogu protsessi käik ja peamised tähtajad osapooltele algusest peale selgelt jälgitavad.
