Linnavalitsus saatis täna linnavolikogule Siuru kultuurikeskuse detailplaneeringu kehtestamise eelnõu.
Uueturu tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu eesmärk on anda ehitusõigus kultuurikeskuse Siuru rajamiseks ning kujundada Uueturu, Küüni ja Poe tänava ning Emajõega piirnev ala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks.
Detailplaneeringu koostamine on kestnud mitu aastat, alates selle algatamisest detsembris 2022. Esmalt koostati detailplaneeringu eskiislahendus ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ning seejärel põhilahendus. Mõlemad lahendused olid avalikul väljapanekul, mille ajal esitati hulgaliselt ettepanekuid haljastuse, liikluse, asukoha, mänguväljaku, jõe-äärse lahenduse jmt kohta. Nii eskiisi kui ka põhilahenduse avalikustamise ajal toimus mitmeid avalikke arutelusid. Esitatud ettepanekute ja linnavalitsuse seisukohtade põhjal on planeeringulahendust korrigeeritud.
Abilinnapea Elo Kiiveti sõnul on muudatused eelkõige seotud avaliku ruumiga. „Näiteks sai Vabaduse puiestee turuhoone kõrval juurde bussitasku, täpsustati praeguse mänguväljaku ümberkolimist ja Emajõe veeni ulatuvat astmestikku. Kirja sai ka nõue, et kultuurikeskuse esimene korrus peab olema võimalikult avatud ja avalik igas küljes. Rõõmu tegi suur huvi ja aktiivne osalus aruteludes,“ lisas Kiivet.
Planeeringuala suurusega u 4,5 hektarit piirneb Poe, Küüni ja Uueturu tänava ning Emajõega. Detailplaneering näeb ette Uueturu tn 1 krundile ehitusõiguse kuni 10 666 m² ehitisealuse pinna ja 58,14 m absoluutkõrgusega hoone rajamiseks.
Planeeringu koostamisel lähtuti 2023. aastal toimunud kultuurikeskuse rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutööst „Paabel“ (3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid).
Kooskõlas üldplaneeringuga on pool Uueturu tn 1 krundist määratud haljasala ja vaba aja veetmise ala maaks ning kuni 50% võib olla hoonestatud. Pargi pindala vähenemist tuleb kompenseerida olemasoleva kõvakattega ala vähendamisega piirkonnas, pargi kui ökosüsteemi toimimise olulise parandamisega ja mitmesuguste rohelahenduste kasutamisega hoone projekteerimisel. Täiendavat haljastust on planeeritud nii Vabaduse puiesteele kui ka Uueturu tänavale.
Olemasolev mänguväljak on planeeritud ümber tõsta kaubamaja ja Vanemuise vahele Uueturu parki ning uus mänguväljak rajada kultuurikeskuse kõrvale, seega saab lähiala ühe mänguväljaku võrra rikkamaks.
Planeeritud on muuta liikluskorraldust ja vähendada Vabaduse pst sõiduradasid, et parandada jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimalusi. Vabaduse puiestee kavandatakse tänavana, kus on kõnniteed, rattateed ja kahesuunaline rahustatud liiklusega sõidutee (üks sõidurada kummaski suunas). Poe tänav on planeeritud jalakäija ja jalgratturi eelistusega jagatud tänavaruumi alana, kus on tagatud ka autodega juurdepääsud Poe tänava kruntidele.
Uueturu tänavale on planeeritud valdavalt jalakäijate ja ratturite ala. Kultuurikeskuse ja kaubamaja teenindamiseks on planeeritud sõidukitele ühine ramp. Kui kaubamaja saab ühenduse rambi kaudu, siis praegustest sisse- ja väljapääsudest säilib kaubalaadimisala ja väljapääs parklast ning suletakse sissepääs Uueturu tänavalt, eesmärgiga tagada jalakäijate turvaline liikumine.
Rattaparklad on kavandatud võimalikult kultuurikeskuse sissepääsude lähedusse ja hoone mahtu.
Autode parkimine on kavandatud kultuurikeskuse maa-alusele korrusele (kuni 219 parkimiskohta). Turuhoone ees parkimine säilib, kuid parkimislahendus muutub, kuna luuakse jalakäijatele mugav ja turvaline otsetee jõeni. Vabaduse puiesteel olevate parkimiskohtade asemel kavandatakse kohad kultuurikeskuse parklasse.
Emajõe-äärsele alale annab detailplaneering võimaluse nii olemasolevate kohvikute säilimiseks kui ka uute toitlustuskohtade rajamiseks. Emajõe kaldaalale saab rajada veepiirini langeva trepistiku, samas võib ka praeguse kaldakindlustuse säilitada.
Detailplaneering vastab üldplaneeringule ja arvestatud on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemustega.
