Ukraina sõjapõgenikud saavad eluruumi üürimiseks ja tõlketeenuseks toetust

Pärnu linnavalitsus sõlmis sotsiaalkindlustusametiga halduslepingu, mille järgi toetatakse rahvusvahelise kaitse saanud ukrainlaste esmast kohanemist Pärnu keskuslinnas ja osavaldades.

Kohanemise toetamine tähendab seda, et rahvusvahelise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikel on võimalik saada eluruumi üürimisel ja tõlketeenuse korraldamisega kaasnevate kulude katmiseks rahalist toetust. Toetusetaotlusi menetleb ja maksab välja Pärnu linnavalitsus, vahendid selleks tulevad sotsiaalkindlustusametilt.

Pärnu abilinnapea Riido Villup selgitas, et eluruumi üürikulude hüvitamist saab taotleda Eestis ajutise kaitse saanud ja Pärnu linna täpsusega rahvastikuregistrisse kantud sõjapõgenik, kes on lahkunud Ukrainast pärast sõja algust ehk pärast 24. veebruari.

„Üürihüvitis on mõeldud nii üksikisikule kui ka perekonnale, st kui tegemist on perekonnaga, siis saab ühekordset kulu hüvitada korraga perekonnale, mitte igale pereliikmele eraldi. Hüvitist ei maksta neile, kes saavad eluruumi kasutada tasuta,“ täpsustas Villup.

Üürilepingu sõlmimisega seotud kulude sisse arvestatakse üür, maakleritasu ja tagatisraha.

Sama toetusmeetme raames saab hüvitada ka elamispinna kasutusse võtmise või hädavajaliku sisustamisega seotud kulusid, nagu näiteks üüripinna pisiremont, söögitegemiseks vajaliku köögitehnika soetamine, voodi ostmine vms.

Hüvitise maksimaalmäär on alates 1. juunist 2022 tehtud kulutuste puhul 1150 eurot, enne seda perioodi tehtud kulutuste puhul 850 eurot. Hüvitis makstakse sõjapõgenikule, kulutusi teinud abistajale, üürileandjale vms. Ühele taotlejale saab üürihüvitist määrata ainult üks kord ja seda sõltumata summast.

„Näiteks kui perele on üks kord määratud üürihüvitist summas 100 eurot, siis rohkem see pere üürihüvitist ei saa, kuigi antud toetuse maksimaalne võimalik määr on 1150 eurot,“ ütles abilinnapea.

Hüvitise maksmise aluseks on vabas vormis taotlus ja kuludokumendid, suulisi kinnitusi maksete teostamise kohta arvesse ei võeta. Sobivad kuludokumendid on: arve maakleritasu maksmiseks; üürileping (milles on viide tagatisraha maksmise kohta, ettemaksu tasumise kohta vms); omaniku kinnitus ettemaksu vastuvõtmise kohta; omaniku kinnitus tagatisraha vastuvõtmise kohta; muud arved, mis kajastavad eluruumi kasutusele võtmiseks vajalikke kulutusi sisustusele, pisiremondile jms.

Taotlus ja kuludokumendid tuleb esitada piirkondlikku sotsiaalhoolekandekontorisse või osavallakeskusse sotsiaalkonsultandile.

Tõlketeenuse korraldamisega kaasnevate kulude hüvitise maksimaalne suurus on alates 1. juunist 1600 eurot inimese kohta või kuni 3200 eurot perekonna kohta.

„Arvestama peab asjaoluga, et tõlkehüvitist ei pruugita määrata maksimummääras. See võib kujuneda vastavalt tegelikele kuludele ja omavalitsuse menetluskuludele maksimumist väiksemaks,“ selgitas Villup.

Erinevalt üürihüvitisest saab taotleja tõlketeenuse kulusid katta kahe aasta vältel mitu korda, kuni ühele taotlejale ettenähtud hüvitis on ammendunud.

Tõlketeenuse alla lähevad Villupi sõnutsi kõik olukorrad, mis seotud asjaajamisega omavalitsuses, riigiasutustes, õppeasutustes ja muudes olukordades. „Eesti keele õpe ei lähe tõlketeenuse alla, sest see on sõjapõgenikele korraldatud kultuuriministeeriumi kaudu,“ märkis Villup.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC